jaanuarist 1928 vee hinda ja tarbijaid kohustati paigaldama veearvesteid. See tõi kaasa vee tarbimise märgatava vähenemise kui 1928. aastal kasutati keskmiselt 21 700 m3 vett ööpäevas, siis 1934. aastal kõigest 17 000 m3. Tuleb päris tuttav ette? Veepuhastusjaam sõja keerises Sõda tõi jaamale suuri katsumusi. Punaarmee taganemisel Tallinnast 1941. aasta augustis oli veepuhastusjaam määratud hävitamisele. Jaama kõik tähtsamad hooned olid mineeritud, personal kamandati nn pikka koridori ja süütenöörid süüdati. Õhkijatel oli aga põgenemisega kiire ja nad lahkusid kohe. Vahetusmeister Johannes Roes, Saaremaal Pihtla vallas sündinud mees oli nii julge, et lõikas süütenöörid läbi ja jaam jäi alles. Mõned allikad väidavad, et pumpla koos laboriruumidega lendas siiski õhku, teiste allikate kohaselt sai pumpla tabamuse hoopis sakslaste kahuritest, mis linna tulistasid. 1944
Tugipunkt Tugipunkt Vastase (teadaolev) tugipunkt Pataljoni tugipunkt Ette valmistatud ja hõivamata tugipunkt (P) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Tõkked Püünismiini tõke Pettemiiniväli Planeeritud miiniväli Miiniväli Jalaväe vastane miiniväli tugevdatud puist ja isehävituvate miinidega Tankitõrje miiniväli (läbipääsuga) Miiniväli (mineeritud ala) Kirjeldus Tingmärgid Tõkked Tõkestamine alas keelatud Tõkestamiseks piiratud (piiratud arv tõkkeid) Raidtõke Tõke/takistus Tankitõrje kraav Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Kirjeldus Mineeritud objekt Traattõke Rada (läbipääs) Tee läbi vastase või oma miinivälja (tõkke) Parve (praami) asukoht Pioneeriüksuse kontrollpunkt
tegemist, teati ainult, kus nad asuvad. Meeleolu oli ülev. Oli tunda Vabadussõja hõngu." Mõistagi ei vaadanud Nõukogude võimud riigis toimuvat rahulikult pealt. Kohale saadeti Punaarmee regulaarüksused ja hävitusptaljonid, kellega metsavendadel puhkesid mitmel pool ägedad lahingud. Meenutab E. Sööt: 4. juuli, Kuremaa sissesõiduteed olid langetatud puudega blokeeritud. Laiuse asula asus aga lagedal. Sootaga küla ja kabeli vaheline asula oli samuti mineeritud. "Kaks autot sõduritega sõidab Laiuse poole," teatas vastupanuliikumise Kantküla valvepost. Kiiresti jõudsime ühisele seisukohale: punaväelasi külla ei lase, lahing tuleb vastu võtta eemal. Grupp komplekteertiti vabatahtlikkuse põhimõttel. Sõitsime kohele tuletõrjeautodega sini- must-valge lipp peal, mehi tuli juurde ka jala. Punaväelastele oli vastupanu lagedal heinamaal ootamatu.Võitlevad jõud olid enam-vähem võrdsed. Venelastel oli küll relvastus parem, kuid
palju ei puudunud). Ka Ukraina ja Valgevene alad tema käes juba. Itaalias liikusid asjad aeglasemalt. Soome jätkusõda – tahtis tagasi saada NSVL-t alasid, mida oli peale Talvesõda kaotanud. Oma riigipiirist kaugemale oma vägesid ei viinud. Saksamaa tegi läänes Põhja-Norrast kuni Lõuna-Prantsusmaani mere ääres kindlustuste süsteemi Atlandi vall. Tähendas seda, et rannikule oli rajatud mineeritud alasid, paigutatud palju tankitõrje tõkkeid, okastraate ja loodeti raskendada desanti (II rinne). D-päev: II rinde avamine 6. juunil 1944. Pettemanööver: Inglismaale kuhjati palju sõjatehnikat (näiliselt), et jätta mulje, et sissetung Prantsusmaale toimub kõige kitsamalt kohalt UK ja Pr vahel. Kandis nime Operatsioon Peeglid. Saksamaa oli kitsama koha juurde Prantsusmaal oma väed paigutanud. Sissetung pidi toimuma hoopis Normandia poolsaarele. 1944
Seega on vastus 59. päev. 2) Sobiva analoogi leidmine (finding an appropriate analogy) Sobiva analoogi leidmine võib tugineda isiklikule kogemusele: mingi probleemi lahendamine minevikus võib olla rakendatav tänase ülesande lahendamisel. See, mis kehtib reaalses elus, kehtib ka laboratooriumis. Omandatud kogemus võib anda idee lahendada teist, analoogilist probleemi. Katsealustele esitati lugu kindlusest, mille juurde viib mitu teed. Kõik teed on mineeritud, kuid miinid plahvatavad ainult suure grupi sõdurite üheaegsel üleminekul. Seda arvestades jaotab kindral oma väeosa väiksemaarvulisteks osadeks ning paigutab need igaühe eri teele. Pealetungisignaali järel lähenevad need ohutult eri teid pidi kindlusele ja vallutavad selle ühise rünnakuga. See printsiip jaotada suurem jõud algul osadeks ja need osad seejärel uuesti liita ühiseks tegutsemiseks on
Kaevikuliinidele rajati niinimetatud umbtänavad, et ajada vaenlane eduka rünnaku puhul segadusse. Kaevikuliini ette ehitati eelpositsioone mineerijatele ja snaipritele. Vaenlase positsioonide alla püüti ehitada ka maa-aluseid tunneleid, et panna sinna lõhkeainet ja õhkida vaenlase positsioone. Kaevikuliinide vahel oli eikellegimaa, mida ületada oli raske, sest seal asusid okastraattõkked. Maa oli suurtükimürskudest üles küntud, asus snaiprite tule all ja võis olla mineeritud. Mürsulehtritesse kogunes gaasirünnaku järel ka õhust raskem mürkgaas. Raudteedevõrk võimaldas kiiresti paisata tagavaraüksusi ühest piirkonnast teise. Lennukid ei suutnud tol ajal veel raudteeliiklust oma pommidega häirida. Minu arvates oli kaevikusõda loomulikult hea uuendus sõjataktikas, kuid peale sõda jäid 5 kaevikud lihtsalt tühjalt seisma. Nendega oli rikutud tohutult maad ja põlde, mistõttu oli
Nii leidsime küladest tavaliselt ainult ..ilmsüütuid" naisi, lapsi ja vanakesi, kes partisanidest polnud kunagi midagi kuulnud4. Sõduritele olid niisugused operatsioonid vaga väsitavad, sest riisiväl-iade või lõunamaise dzungli läbimine ei olnud füüsilised kuigi kerge ettevõte. Kuni puusadeni vees ja poris sumamine või võsanoaga metsas Je põõsastes vehklemine oli kaunis väsitav tegevus. Riisiväljade vahelised kitsad tammud olid tihti mineeritud või teravate bambusvarrastega lõksustatud nii, et nende kasutamisest oli parem loobuda. Vaenlase poolt tehtud takistustele liitusid veel dzungli jja räsivaljade loomulikud elanikud -- sääsed Ja verekaanid, kes eurooplastele elu kibedaks tegid. Juhul kui punastel oli nende jälgijaist arvuline üleolek siis võtsid nad vahel) ka lahingu vastu, mis meile alati kaotusi kaasa tõi. Riisiväljadel oli raske endale varu. Heida ;a esimesed vaenlase valangud olid atati kõige ohvriterikkamad
Suure- ja Väike-Pakri saarte ning Osmussaare vabastamise (BA MA, RH 24-42/10, 270, 274,). ,,Erna" osales Lääne-Eesti saarte vallutamisel 217. jalaväediviisi koosseisus. 4. septembril vallutas 61. jalaväediviis Virtsu poolsaare. Soomest toodi operatsiooni toetuseks 72 kaluripaati (BA MA, RH 24-42/10, 277280). Laevastiku roll saarte vallutamisel oli väike: Saaremaal, Hiiumaal ja Osmussaarel paiknesid kaugelaskesuurtükkide hästikindlustatud patareid, samuti oli meri tugevasti mineeritud ja Saksa väejuhatus ei soovinud oma suuri laevu ohtu seada. Pealegi oli Balti laevastik selleks ajaks oma suuremad laevad juba Soome lahe idasoppi viinud (BA MA, RM-45-1/137). Saksa laevastiku üksused Läänemere idaosas väekoondis ,,Erprobungsverband Ostsee", ülem mereväekapten Friedrich Rieve allusid mereväe juhatajale Riias kontradmiral Franz Claassenile, Marine-Befehlshaber ,,C" (Melzer 1960, 27, 3839). ,,Eprobungsverband Ostsee"
annaabi.ee 
