teid või teist last. võimeid õigesti ja ägestub, kui asi välja · Võib ikka veel teie külge klammerduda, ei tule. Jonnihoogu on lihtsam ette näha aga on rahul, kui ta jäetakse tuttavasse ta on juba enne veidras meeleolus ning kohta tuttavate inimeste juurde (ehkki võib tahab saada või teha keelatuid asju. teie lahkumisel protesteerida). · Tal on selge minatunne ning ta kaitseb · Talle meeldib mängida teiste lastega, ta oma omandit. Lubab teistele oma asju algatab ise tegevusi ega oota, kuni teda lasteaias, aga ei pruugi seda teha kodus. mängima kutsutakse. Saab paremini · Talle meeldib valida, mida süüa või hakkama rahvarohketes kohtades. Sõlmib selga panna ning ta allub paremini sõprus-sidemeid teiste lastega, kuid perereeglitele.
Ta räägib selgelt ja ta keskendumisvõime on suurem. Kolmandaks eluaastaks on laps valmis asjadele täiesti uutmoodi lähenema. Sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus Aasta ja kolme kuu vanuselt ilmnevad lapse iseloomuomadused juba selgelt ja sul on võimalik ette aimata, kuidas ta reageerib näiteks võõra inimesega kohtudes või kui ei leia otsitavat mänguasja. Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng jõuab selles vanuses uude järku, kuna arenema hakkab minatunne. Laps tahab valikuvõimalust ja soovib asju ise teha ning võib püüda oma õigusi maksma panna. Maimiku enesekesksus Kuigi täiskasvanu puhul vöiks sellist käitumist pidada isekuseks, ei kehti see määratlus väikelapse kohta. Tema käitumine on sõna otseses mõttes enesekeskne, mitte aga isekas. Enesekesksus tuleneb asjaolust, et laps on võimetu mõistma kellegi teise seisukohta. On läbi
kvaliteete või omadusi, mis peegeldavad meie mõtlemise ja reageerimise dünaamikat. See arusaam on kooskõlas subjektiivse muljega, et ajuti oleme väga täpselt teadlikud meie ümber juhtuvast, ent ajuti üldse mitte. Ka loomadel võib oletada inimestest erineva ja madalamatasemelise teadvuse olemasolu. Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada
matemaatika. See tähendab seda, et seoseid on närvisüsteemis sadu triljoneid. Seoseid ehk ühendusi närvikoe neuronite vahel on seega 10 000 30 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündi- mist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda
matemaatika. See tähendab seda, et seoseid on närvisüsteemis sadu triljoneid. Seoseid ehk ühendusi närvikoe neuronite vahel on seega 10 000 30 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündi- mist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda
Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündi- mist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Igal lapsel on sündides umbes 100 miljonit neuronit, mis ei ole omavahel ühenduses. Just esimestel elukuudel peab imik suhteliselt palju magama, sest enamus ühendusi neuronite vahel tekivad une ajal. Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda
annaabi.ee 
