külastusteta jäävad üldiselt 100 - 150 eek piiresse. 3 Turiste huvitavad vaatamisväärsused Egiptuses Egiptuses leidub mälestisi iidsetest aegadest peaaegu igal sammul. Aastas käib püramiide ja teisi huviväärsusi vaatamas ning Niilusel lõbusõitu tegemas miljoneid turiste. Kairo - Egiptuse pealinn ja süda. See on Aafrika suurim linn, kus elab peaaegu 17 miljonit inimest. Rohked mosheed taeva poole sirutuvate minarettidega ning rahvarohked tänavad annavad Kairole "Tuhande ühe öö muinasjuttudest" tuttava ilme. Nagu muistsetel aegadel, nii on Kairo ka tänapäeval võimas kultuuri- ja kaubanduskeskus, GIZA - Giza asub Kairo lähedal Niiluse läänekaldal. Siin asub üks tänapäevani säilinud seitsmest maailmaimest suured Giza püramiidid, neist suurim on vaarao Cheopsi püramiid, mis on peaaegu 147m kõrge. Nende kõrval kõrgub taevasse veel üks tuhandeid aastaid oma saladusi hoidnud rajatis
Peavärava juurde pääses suure väljaku- Dzilau Khana- kaudu. Selle mõlemal küljel paiknesid hauakambri hooldajate eluruumid, lõunaküljel aga samuti hauakambrid. Taj Mahali keskmine kuppel on kõige kõrgemas kohas 73 meetri kõrgusel maapinnast. See koosneb tegelikult kahest kuplist- sisemisest ja välimisest. Sisemine kuppel hoiab mausoleumi sisemiselt proportsioonides ning välimine kuppel muudab kogu ehitist veel suuremaks ning koos minarettidega paneb selle eriti silma paistma. Täpselt kupli keskkoha all asub Mumtaz Mahalina mälestusmonument ning tema kõrval ta abikaasa Shah Jahani oma. Nende egelikud hauad on aga täpselt mälestusmonumentide all sügaval maa sees. KASUTATUD KIRJANDUS 1) http://archnet.org/library/dictionary/entry.jsp?entry_id=DIA0864&mode=full 2) http://en.wikipedia.org/wiki/Angkor_Wat 3) http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:- 5aoAUaaQRIJ:kunstgag.wikispaces
Peaaegu kõigil religioonidel on omad monumendid või pühapaigad, kus preestrid viivad läbi oma rituaale ja spirituaalseid toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega. Religioon aga mõjutab sageli arhitektuuri kujunemist. Näiteks need samused stuupad. Stuupa on kuplitaoline kõrgend, mis asub ühel või mitmel tavaliselt nelinurksel terassil kuhu viivad trepid. Selle terassi selge eesmärk on aga pradaksina ("paremale"), mis on üks suuremaid austuse avaldusi - nimelt möödub usklik inimene austatud isikust või objektist alati nii, et see jääks paremat kätt. Samuti kuulub islami riikides maja juurde kinnine sisehoov, sest islamistlikus maailmas
edu ega kurvastanud ebaõnn. Timurit on peetud Usbekistani suurimaks ,,uhkuseks", kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Tema tööd jätkas poeg Ulugbek, kes rajas Samarkandi esimese medrese. Samarkandis on arvukalt värvikate minarettidega moseesid, mausoleume, vaimulikke õppeasutusi (medreseid). Siiidi moseedel ei kujutata elusolendeid seega on tiigrikujutised ebatavalised. Samarkandi ülevaim vaatamisväärsus on Registani väljak, mida ümbritseb 3 medreset. SHWEDAGON Birmas. Maailma kõrgeim religioosne ehitis. Täpset ehitusaega ei teata. On teada, et stuupa oli varem, kui selle ümbruses olev linn. Birma kõige pühama koha külastus - Shwedagon'i stuupa. Kuldne usukeskus.
ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive. [8] 11.1. Taj Mahali kompleks Kui räägime Tadz Mahalist, siis peame silmas mitte ainult mausoleumihoonet. See on ainult kompleksi tsentrumiks. Kompleksi aga kuuluvad ka platvorm, millel mausoleum asub, neli ühesugust minaretti platvormi nurkades ja veel suur platvorm, kuhu mahub mitte ainult Tadz Mahal oma minarettidega, vaid ka ilusast punasest liivakivist laotud mosee ja kinnine galerii. Ka need on kaunid, kuid arhitekt ei valinud nende jaoks valget marmorit. Seda eesmärgil, et nad taanduksid teisele plaanile ega varjutaks mausoleumi, vaid rõhutaksid ta valevust ja kergust. Kompleksi kuulub ka basseinide ja purskkaevudega suur aed, mis on planeeritud arvestusega, et mausoleum oleks igast punktist nähtav. [2, lk 122] 13
sajandini. Linn on ringjas ning ümbritsetud kindlustustega. Kindluses on neli väravat, mille kaudu toodi linna vett. Linna keskpunktiks on Asairi mosee. Suur Mosee asub linna lääneosas. Zabidis asub enim moseesid kogu Jeemeni peale. Neid on seal kokku umbes 86. Mõned moseedest on väikesed ehitised, kuid osad neist on väga võimsad ja huvitava dekoratsiooniga. (Historic Town of Zabid 2012) Zabidi linn oma kitsaste tänavate ja traditsionaalsete majade ning minarettidega on näide selle aja arhitektuurist. Linna ümber on surnuaiad. Zabid mängis suurt rolli islami 30 usu levitamises, kuna seal asus Islami Ülikool. 1021-1159. aastatel hävitati palee ja linn peaaegu täielikult. Aastatel 1216-1429 julgustasid valitsejad õppimist ning ehitasid koole, mis õpetasid Koraani ja teadusi. Ühtlasi ehitati hotelle üliõpilastele, 62st sellisest on alles vaid 22. (Ibid.)
armetult läbi peksis. Väike Mukk oli nimelt juba vana mees, kuid kõigest kolm kuni neli jalga pikk; sealjuures oli tal kummaline kuju, sest tema keha, nii väike ja habras kui see oligi, pidi kandma pead, mis oli palju suurem kui teistel inimestel. Ta elas üsna üksi suures majas ja koguni tegi ise endale süüa... Õpetlik lugu räägib sellest, kuidas Väike Mukk pärast isa surma pikale teekonnale asub, et laiast maailmast õnne otsida. Ta satub nii liivastesse kõrbetesse kui kõrgete minarettidega kirevatesse linnadesse ja kohtub erinevate inimestega(vana naine, kelle kasse ta hakkab hoidma). Naisega riidu minnes võtab temalt suured tuhvlid, mis kiiresti jooksevad ja lendavad ning võlukepi, mis näitab, kus varandus on. Ühes lärmakas Araabia linnas asub leidlik väike Mukk kuninga teenistusse, kuid õukondlaste kadedus viib ta peagi taas varatult rändama. Olles metsas ja oodates surma, leiab ta viigimarjad, mis kas kasvatavad ja kahandavad kõrvu ja nina
annaabi.ee 
