Inimesel võib olla sotsiaalne mina iga tema peamise sotsiaalse rolli kohta nt vanema roll, abikaasa roll jne. 3) vaimne mina psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum MINAKONTSEPTSIOON Inimese minakäsitus sisaldab ,,kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid". Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Inimesel on enda kohta palju erinevaid arvamusi, seetõttu pole õige rääkida terviklikust minakontseptsioonist. Nt Kati kirjeldab end kui sõbralikku ja optimistlikku inimest,oma isa kuulekat tütart, head abikaasat, välja arvatud need juhud, kui ta on tige , vahel küünilist, kuid enamasti idealistlikku naist. See info ei ole omavahel kokku viidud, põimunud, seda ühendab vaid asjaolu, et see kõik käib Kati kohta. Need arusaamad iseloomustavad tema sisemaailma, on seotud ta elukogemuse ja reaalsete suhetega.
See koht, kuhu kõik meie kogemused koonduvad on self. Self on sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. Selfist võib rääkida, kui omaduste kogumist, mis mind peegeldavad. Üks osa selfist on see, et seal sisaldub ideaalne self, potentsiaal, milleks me lõppkokkuvõtteks välja kujuneme. Self Rogersi käsitluses on väga keeruline konstruktsioon. Mida rohkem on kogemusi, seda täiuslikumaks ja keerulisemaks saab minakontseptsioon. Kogemused saavad osaks minakontseptsioonist. Miks mõnedel inimestel läheb elu hästi? kui kogemused saavad kenasti integreeritud minakontseptsiooniga, siis tal lähebki hästi. Aga kui tal jäävad olulised kogemused integreerimata, siis võib tekkida probleem. Rogersi korrastatus on alguse saanud tema käsitlusest psühhoteraapia arenemises. Kui ta jõudis laiema isiksuse käsitluseni, sõnastas ta 22 väidet isiksuse kohta. Näiteks kui indiviid eksisteerib muutuvas kogemuste maailmas, mille keskpunktiks on ta ise
põhituum. Ego-identiteet: noorukiea ülesanne; seob tervikuks lapsepõlve kogemused, käesolevad muutused ja tulevikunägemuse endast ning suhetest. Identiteet on hierarhiline, sisaldab erinevaid identiteete ja oluline on, milliseid peab inimene ise tähtsamaks ja kaalukamaks. Identiteedi puudumine ei tähenda minakontseptsioonide puudumist, vaid probleeme nendevahelise interaktsiooniga. Personaalne identiteet või identiteedid: unikaalne osa inimese minakontseptsioonist; spetsiifilised detailid eluloost individuaalsete omaduste, hobide, eelistuste jms enesetaju.Isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis eristavad üht indiviidi teisest. Selle kujunemise alused on sisemine potentsiaal ja tõeline mina. Viimast piiravad jäigad reeglid ja teiste halvakspanu. Sotsiaalne identiteet või identiteedid: sotsiaalselt konstrueeritud ja sots. tähenduslikud kategooriad, millega inimesed kirjeldavad ennast või gruppe, kuhu nad kuuluvad.
käitumise mõju teistele. · Käitumine on keskkonna spetsiifiline, st. tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Sotsiaalne Kompetentsus puudutab peamiselt teiste hinnangut (Gresham, 1989, viidatud Sheridan & Walker 1999 järgi, rõhutatakse käitumise mõju teistele. Sotsiaalse kompetentsuse määravad tavaliselt lähedaste isikute arvamused, kellega laps suhtleb. Sotsiaalne kompetentsus on otseselt mõjutatud isiku minakontseptsioonist . Minakontseptsioonis omakorda võime eristada kognitiivset aspekti ehk teadmisi iseendast ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina.
Elu eesmärkide seadmine ning nendega kooskõlas elamine on Adleri teooria kohaselt pidev loominguline protsess (Kidroni vahendusel). Elustiil väljendab inimese enesehinnangut ja väärtusi. Aga ka tarbimisharjumusi, ajakasutust, suhtumist tervisesse, loodusesse ja ümbritsevasse. Elustiili mõjutavad nii linnastumine kui sotsiaalsesse gruppi kuulumine või mittekuulumine. Sellega seondub identiteet, mis moodustab olulise osa inimese minakontseptsioonist (teadmine iseendast: kes ma olen ja kuhu ma kuulun). Identiteeditaju kujundab inimese suhtumise ümbritsevasse, mõjutab aga ka isiklike eesmärkide püstitamist. Samastumispüüd võib muutuda eesmärgiks omaette. Rahvuslik identiteet ühendab endas kodumaa, ühise keele, ajaloo, kultuuri, traditsioonid ja väärtused. Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises
Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks. Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Selles peatükis räägin minakontseptsioonist ja enesehinnangust, hoiakutest ja armastusest. 1. MÕTLEMINE JA KEEL 1.1 Mõtlemine Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega
annaabi.ee 
