elujuhtum ja isik. Pastoraal karjaseluuletus. Kujutatakse karjase ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Proosa on kirjanduse ühe põhiliigi eepika väljendusvorm. Proosateoses jutustatakse sündmustest, tegelastest ja olukordadest enamasti rahulikult ja tõepäraselt. päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Romaan on proosazanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus, mitmekülgsus elu kujutamisel, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajalike kulg. Seiklusromaanis on ülekaalus seikluslik ainestik. erinev kõnekeel, mis iseloomustab selle kõneleja rühmakuuluvust. Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja
Proovin vältida võimalikult palju enesekeskset suhtumist. Pööran tähelepanu teistele, et nad saaksid tunda ennast minu jaoks täthsatena ja loodan, et neile jääb alatiseks tunne, et ma olen nende jaoks alati olemas. Endast rääkides ei jõua me kuhugi. On ka Theodore Roosvelt öelnud: ,,Parim tee inimese südamesse on kõnelda talle asjadest, mida ta kõige enam hindab." Tänapäeval on üha rohkem abielulahutusi, mis tulenevad inimese uhkusest ja minakesksest elulaadist. Henry Jameson öelnud: ,,Esimene asi, mida inimestega suhtlemisel tuleb õppida, on oskus lasta teisi omal viisil õnnelik olla-eeldades muidugi, et nende harjumused meie omi häirima ei hakka." Ärge püüdke oma elukaaslast ümber kujundada. Üks põhjusi, miks paljud roosilised unelmad karile jooksevad, on kritiseerimine - tarbetu, südant näriv süüdistamine. Ärge kritiseerige.
ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud
Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest ja elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Memuaristika e mälestuskirjandus mälestusteosed, kus autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, sündmusi oma vaatepunktist. Annab hea ülevaate autoriaegsest elust. Elulugu elukäigu kirjeldused, omamoodi mälestused. Päevik vahetud ülestähendused oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Enamasti päevakajalistel teemadel. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeelest vanem ja erinev keelekasutus. Släng kirjakeelest erinev kõnekeel, mis iseloomustab kõneleja rühmakuuluvust. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeeles vanem ja erinev keelekasutus. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate.
maalijate figuurikäsitlusest. 1930. aastail muutusid tema teosed pehmevormilisemateks ja dekoratiivsemateks, kuid säilitasid oma ekspressionistliku pateetilisuse. Nooremad pallaslased olid huvitatud aga ka saksa sõjajärgsest ekspressionismist, ja veelgi enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on rohkem meeleolu väljendajad kui nähtava looduse väljendus), aga ka selle eitus. Sõjajärgselt loobuti minakesksest eneseväljendusest ja ebmäärasest romantilisest tundlemisest ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt ja tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Uusasjalikkuses eristatakse nn versitlikku suunda (George Grosz), mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda (Aleksander Kanoldt), mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. Maagilise valguskäsitlusega
) Haldjas annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus alati ette mõni „kuid”, mis kõik ära rikub” (lk 139). Mõistu võttes on puunuku poisiks muutumine lapse inimeseks kasvamise lugu. Selline oli küllap kirjaniku tagamõte selle seiklusloo kokkukirjutamisel. Et inimeseks saada, peab nukk ehk siis teisisõnu laps läbi elama ka ehedat kahetsust, kurbust, leina. Ta peab oskama ennast teise olukorda asetada ja minakesksest maailmanägemisest valusate kogemuste kaudu loobuma. Ta peab õppima isetust ja kuuletumist ja reeglitega arvestamist. 125 aastat tagasi tahtsid lapsed suureks saada. Ühiskond eeldas seda neilt ja nõudis juba varakult arusaamist. Praegu tõstetakse väärtuseks laps-olemist, eriti veel noor olemist. Täiskasvanuks saada on nõme. Ehk sellepärast on nukktegelased, mida aeg edasi, seda enam, rahul sellega, et nad on igavesti nukud ehk siis igavesed lapsed