Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik."Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu."Põrgupõhja uus Vanapagan"- viimane romaan, mis on kirjutatud suure sõja eelaimuses.Romaan kannab eriti tugevat pettumuse ja pessimismi pitserit. Kujutab maapealset ebaõiglust,lihtsate hingede allajäämist kasuahnetele kaalutlejatele ka taluelus.Esmakordselt segab ta müüti ja argireaalsust.Romaan küsimärgistab ristiusu teesi,et
1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub
· psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga
hukkub sisemise konflikti tagajärjel. Teoses analüüsitakse ka peremehe probleemi üldistavas plaanis Eesti Vabariigi algaastate ühiskonnas. "Kõrboja peremeest" peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. 7 Järgmisena ilmus Tammsaare kuulsaim romaan "Tõde ja õigus" I-V (1926.-1933), millele järgnes psühholoogiline romaan "Elu ja armastus" (1934). Esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ning valib pihtimusliku päevikuvormi romaanis "Ma armastasin sakslast" (1935), kus keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu. Romaanide vahel leidis Tammsaare aega kirjutada ka näidendi "Kuningal on külm" (1936), mis on terav ja vaimukas satiir
"Meie" kooselu ja probleemid d. Sarnasused i. ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil inimese siseilma, välisilma ehk looduse ja ühiskonna ning nende kokkuouute kujutamisele ii. E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust, dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuse minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega (eepiline alge), samuti retoorilise pöördumisega, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge). e.
8 suurendamisest. Varasemad realistlikud näidendid: ,,Pildikesed Paunverest,, ,,Kapsapää,,. Tammsaare "Tõde ja õigus" -inimkonna langus, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub lunastuse teema, mis oli ebamääraselt alguse saanud juba T. üliõpilasnovellides: maailm, mis on oma põhiolemuselt patune, ihkab lunastust. "Ma armastan sakslast". Kasutab T. minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. On keskmes kahe noore inimese armastus. Noortelt on võetud illusioonid, millele toetuda. See lõpeb totaalse suuseisuga, väljapääsu puudumisega. T. loomingute lähtekoht on teda ümbritsenud inimestes. "Pikad sammud", "Noored hinged", "Varjundid", "Kärbes" -süvenev psühholoogiline kujutamislaad. Impressionistlik kirjandusvool. Arengujoon on psühholoogilise realismi suunas. (Üliõpilasnovellid)." Juudit", "Kõrboja peremees" -psühh
Tammsaare kõige keerukama struktuuriga poeetilisem romaan on ,,Kõrboja peremees" (1922). Sellele järgnes viieköiteline suurromaan ,,Tõde ja õigus" (1926-1933), kus naaseb taluelu teemade juurde. Psühholoogilise romaani tähtsateks esindajateks 1930ndatel olid: ,,Elu ja armastus" (1934), mis räägib kahe inimese vahelistest suhetest ning Stiililt erinev, kuid mõttelaadilt sarnane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935), kus kasutab minajutustust ja päevikuvormi. Tammsaare muutub pessimistlikumaks ja ,,Ma armastasin sakslast" lõppeb väljapääsmatusega. Näidenditest ilmus veel ,,Kuningal on külm" (1936). Tammsaare viimaseks romaaniks oli ,,Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), kus tühjendatakse lunastuse mõiste. Tammsaare on olnud üks olulisemaid figuure eesti talu- ja maatöökultuse kujundamises. 7. Romaanisari ,,Tõde ja õigus" kui eesti proosaklassika kese.
lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi. Veel iseloomulikke tunnuseid: tegelaste (omavaheline) kõne, isiksuste erinevused, konfliktid. Tüüpstruktuur on ekspositsioon (sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon. Lüüriline, eepiline ja dramaatiline kuuluvad omavahel tervikusse, olles tihedalt seotud. Kuigi romaan ja novell rajanevad jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, minajutustust ja dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuste minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega, samuti retoorilise pöördumise, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge): 4 Mis on poeetiline keel; Luule; Värsisüsteemid; Riim; Stroof; Kõne-, lause ja piltkujundid 8
37 · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub
annaabi.ee 
