1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika
põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (meta)hüpodiegeetiline --II-- - "vanamees", kes röögib uuest, sügavamast tasandist. jutustajate tüpoloogiad: heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) jutustaja nähtavuse aste jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) jutustaja usaldusväärsus publik tekstis jäljendamise (mimesise) & jutustamise vahekord Barack ütles midagi Armastan Michelle'i lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine. Hiljem ei tohiks ära unustada, et on jutustamine & fokusseerimine. 6. SLAIDSHOW Draama (ehk dramaatika) näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega
o Näitlemise tehnikate uurimine. P. Brook, Grotowski, E. Barba 45 2. Kirjanduslik mimesis ja mimesislik kirjutus Mimesis tähendab ajalooliselt jäljendust. Platoni dialoogides on mimesis kui võõras kõne vastandatud autorikõnele diegesis'ele. Traditsiooniliselt on see verbaalne struktuur. Tänapäeval, pärast René Girardi (Violence and the Sacred) rõhutatakse üha enam mimesise aktiivset, performatiivset loomust. See on tegevus, mis eeldab enda samastamist Teisega. Mimeetiline kõne on rituaalne. Girard: mimesis on igasuguse inimliku tegevuse osa, matkimine on inimese loomupärane tegevus. Mimeetiline vägivald: inimesel tekib omamisvajadus, millest tekib sotsiaalne mimeetiline tegevus ning mida piirab patuoina olemasolu. Üksnes kristluse teke annab sellest väljapääsu, kuivõrd Kristus on vabatahtlik patuoinas. Igasugune kultuur tekib mimeetilisest vägivallast.
Sisaldab kunstiosa, aga läheb sellest kaugemale. Lai spekter meelelahutuslikke, kunstilisi, rituaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja inimestevahelisi suhteid. Mimesis jäljendus. Kunst ükskõik mis vormis jäljendab maailma. Ei taandu ainult maailma kopeerimisele, vaid on väljendusviis, millele on iseloomulik sarnasus jäljendatavaga, deduktsioon, objekti võimalusena avalduva olemuse väljendamine, psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine teose nautijate suhtes. Mimesise objekt tragöödias tegelaste ja tegevuste jäljendus. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus. Põhineb dialoogil ja tegevusel. Autori kohalolu on varjatud. Tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole. Suunatud teatrile. Draama dramaatika üks zanr tragöödia ja komöödia kõrval. Arenes välja 18.saj keskel. Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni
On teada vaid üksikute meistrite nimed, kuid neil looming praktiliselt puudub. Egeuse ajastu seinamaalidest on säilunud üksikuid näiteid. Tahvelmaale antiikajast on säilinud, neid on leitud egiptusest muumiate juurest, mis kujutasid endast portreed muumiast. (~3 saj pKr) Faijun. Reeglina kujutavad muumiaportreed noori inimesi, ilmselt on mingilmääral tegemist idealiseerimisega. kunstnikud ei tohtinud klassikalisel ajastul kujutada ei surma ega kannatust. Mimesise printsiip. klassikalise ajastu maalikunstnikest on kreeklased hinnanud kõige kõrgemalt kahte. kuigi loomingut pole säilunud. 5. saj eKr Apollodoros Ateenast - ta võttis kasutusele varju ja valgusega modelleerimise, ta on hakanud märkima tumedaid varjukohti, millega saadi reljeefsem ning silmatorkavam kujutis. oldi kindlat, et ta oli loonud oma maalidele ruumiillusiooni. sellest kaheldakse nüüd, kuna on leitud ebaõnnestunud või kohmakaid teoseid kus seda on üritatud teha.
eesmärgi enese ettekujutuseta on üleüldise meeldimuse ese Kunst ja ilu seega:vastandina teadmisele ja moraalile (objektiivsed) on subjektiivne ,ei teeni iha, kasu ja huvi, vaid on nautlemiseks ilma sihita on universaalne selles mõttes, et intersubjektiivse kaalutlemise esemed, temaga ei saa siduda kontseptuaalsust ja loogikat, on puhtformaalne Kantil: otsustav lahkuminek varasemast, mis seob kunsti mimesise jäljendusega. Kantil keskne originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane, originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endaleise.KANTI SUBLIIMNE e. ÜLEV Subliimse mõiste võttis 2. saj. kasutusele Kreeka metoodik Longinos. Seostas seda imestusväärsete loodusjõududega.17. saj. kasutab kriitika seda klassikalistes draamades (Shakespeare, Milton, Corneille) nähtava madala ja defektse
annaabi.ee 
