laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Joonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483. a-st ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 481, ähvardava sissetungi eel, mood suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajaks spartalased. 480 vallutasid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk- Kreeka piiril
spartalased keelduvad kohesest abist. Ateena strateegide arvamused läksid edasise tegutsemise suhtes lahku Miltiades nõudis vaenlase kohest ründamist, Themistokles pooldas ootamist. Miltiades jääb peale ja koondab väed 490.a. Maratoni all vaenlastele vastu. Kreeklased tõrjusid pärslased tagasi ning suundusid kiirelt tagasi Ateenasse, sest sinna saabus Pärsia laevastik. Nähes aga kaldal kreeka hopliite, ei julgenud pärslased maale tulla ning lahkusid Aasiasse. Pärast Miltiadese surma sai Ateenas mõjukaks pol.-tegelaseks Themistokles, kes alustas suure sõjalaevastiku loomist. Peale Ateena riigimeeste ei tunne teistes linnades pärslaste uue kallaletungi võimalikkuse üle keegi muret. Hellenismi ajajärgu (IV-I) IV saj. on aeg, mil Pärsia suurriik on nõrgenenud ja esile tõuseb Makedoonia, mille eesotsas Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta
sündimise ringist välja. 15) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. . Sitsiilia türannid: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. 16) Klassikaline periood Kimon - Ateena riigimees, Ateena Mereliidu (Delose liidu) liidulaevastiku ülem, Maratoni lahingu kangelase Miltiadese poeg. Saavutas Pärslaste üle 469 Väike-Aasia lõunarannikul Eurymedoni lahingus võidu nii merel kui maal. Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades. Ephialtese reform - Ateena demkraatlik riigimees, viis 462 läbi reformi, millega võeti
Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494 aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see hävis tormis Egeuse põhjarannikul. 490 saatis Dareios uue laevastiku üle Egeuse mere Eretreia ja Ateena vastu (linnad, kes olid saatnud abi Ioonia ülestõusnutele). Eretreia vallutati. Ateenlastelt Miltiadese juhtimisel said pärslased Maratoni lahingus lüüa ja lahkusid Aasiasse. U 483-st alates ehitasid ateenlased Themistoklese eestvõttel suurima laevastiku Kreekas. 480 479 Xerxese sõjaretk: 481, ähvardava sissetungi eel, moodustasid suur osa kreeka linnriike liidu võitluseks Pärsia vastu, valides nii maaväe kui ka laevastiku ülemjuhatajateks spartalased. 480 vallutaid pärslased vastupanu kohtamata Põhja-Kreeka. Kreeka liidulaevastik ja
Edasi Ateena vastu suundunud Pärsia laevastik maabus Maratoni tasandikul Atika idarannikul. Nendega oli kaasas juba raugaeas endine Ateena türann Hippias, kes lootis sissetungijate abil võimu taastada. Ateenlased saatsid abipalve oma toonastele liitlastele spartalastele, kuid ei jõudnud nende saabumist ära oodata. Liidus väikese Plataia linna vägedega ründasid Ateena hopliidid Maratoni juures pärslasi ja saavutasid oma toonase silmapaistvaima riigimehe Miltiadese juhtimisel hiilgava võidu. Pärsia laevastik pöördus tagasi Aasiasse. 24 Maratoni lahingule järgnes Ateena ajaloos väga pingeline aastakümme. Türannia tegelikke või arvatavaid pooldajaid kahtlustati reetmises (oli ju endine türann püüdnud vallutajatega liidus Ateenat alistada). Pingestatud õhkkonnas pagendati neil aastatel ostrakismiga järjepannu silmapaistvaid riigimehi
Ateena strateegide arvamused läksid edasise tegutsemise suhtes lahku Miltiades nõudis vaenlase kohest ründamist, Themistokles pooldas ootamist. Miltiades jääb peale ja koondab väed 490.a. Maratoni all vaenlastele vastu. Kreeklased tõrjusid pärslased tagasi ning suundusid kiirelt tagasi Ateenasse, sest sinna saabus Pärsia laevastik. Nähes aga kaldal kreeka hopliite, ei julgenud pärslased maale tulla ning lahkusid Aasiasse. Pärast Miltiadese surma sai Ateenas mõjukaks pol.-tegelaseks Themistokles, kes alustas suure sõjalaevastiku loomist. Peale Ateena riigimeeste ei tunne teistes linnades pärslaste uue kallaletungi võimalikkuse üle keegi muret. Dareios I surma järel tuli Pärsias võimule tema poeg Xerxes, kes juhtis 480. a. oma armee läbi Traakia Kreekasse. Themistoklese ettepanekul nõustusid ateenlased, et liitlasvägede ülemjuhatus sõjas pärslastega läheb spartalaste kätte. Lahing Termopülas, kreeklastel
annaabi.ee 
