ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on raku sees 30 - 50 korda rohkem K+ ioone kui rakust väljas. Rakuvälises vedelikus on ca 10 korda rohkem Na + ioone ja ca 50 korda enam Cl- ioone kui raku sees
Kõige suurem erutustekke sagedus on sinuatriaalsõlmel. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus
edastamiseks pika maa taha. Närviimpulssi ongi aktsioonipotentsiaali laine, mis liigub piki aksonit suure kiirusega. Tema laeng on positiivne. Levib kiirusega 100 m/s. Neurotransmitterid vabanevad aktsioonipotensiaali mjul närvilõomest ja muudavad teiste neuronite talitlust. Rahuolek potensiaalide vahe umbes 70 millivolti. · Mis on neuroni depolarisatsioon? Potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise- ja välispinna vahel on depolarisatsioon see aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda peaaju ja seljaaju. PEAAJU: Peaaju kaal 1.3-1.4 kg (u 2% kehamassist) vastsundinul 350-400g koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8%
9. Uimastite mõju virgantsainete ainevahetusele. Sünaps. Kõrgeim juhtorgan on peaaju, koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste
Otsused tuginevad sageli mälule, talletatud kogemusele. 3) anda info edasi efektoritele st lihastele ja näärmetele. NS-i baasühikuks on neuronid, mis kannavad signaale ühest kehaosast teise. Neuronid moodustavad keerukaid ühendusi. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt – närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potentsiaalide vahe. Raku rahulolekus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 millivoldini, vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotentsiaal kestab 1-2 17 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo millisekundit. Info töötlemine NS-s toimub sünapside abil. Sünapsid:
Uimastite toime neurofüsioloogia · Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e. neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. · Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt- närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st. membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potensiaalide vahe. · Rahulolekus rakus on see vahe 70 millivolti. Kui närviraku ärritaja on küllalt tugev ja põhjustab membraanipotentsiaali järsu alanemise 50 mV-ni , vallandub aktsioonipotentsiaal. Kogu aktsioonipotensiaal kestab 1-2 millisekundit. · Dendriidid kannavad potensiaalide vahe muutust, so. närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni
Eferentne ja aferentne protsess on keskustest lähtuvalt erinevad – selle määrab mõju suund eri keskuste vahel. Need protsessid, mille mõju jõuab neuronini, on aferentsed; ning need, mille neuron ise kusagile saadab, on eferentsed. Neuroni membraan eraldab teda väliskeskkonnast. Närvirakk, olles elus, aga puhkeoleku seisundis, omab puhkeoleku potentsiaali – tema välis- ja sisekeskkonna vahel on elektriline potentsiaal (60-70 milliVolti), mis tagatakse aktiivselt kogu aeg ioonide vahetusega. Neid pumbatakse kogu aeg läbi membraani sisse-välja ning seega tekib dünaamiline tasakaal. Kui rakk saab aferentse impulsi, on see kas pidurdava ehk pärssiva või ergastava toimega. Erutaval puhul nad depolariseerivad raku. Reeglina üksiksissetulev impulss ei suuda raku potentsiaali muuta, aga kui impulsse on piisavalt, rakk üha depolariseerub, mille sisuks on raku
annaabi.ee 
