Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"milliliitrite" - 14 õppematerjali

Nimetu
2
doc

Nimetu

Pärast seda seisid proovid veel 8 minutit toatemperatuuril. Seejärel filtreerisin kolvide sisu ning pipeteerisin 50ml sellest 150 ml koonilisse kolbi(igast proovist 2 paralleelkatset). Pipeteeritud lahusele lisasin fenoolftaleiini ning tiitrisin 0,1 N NaOH lahusega, kuni tekkis kerge roosa värvus. Katsetulemused: Vvesi(vee kogus)-250 ml Vtiitrimiseks(tiitrimiseks võetud lahuse maht)- 50ml Katse 1 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Katse 2 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Arvutused m * 50 * 4 * V X = Happesus X arvutatakse valemiga: 250 *10 , kus

Varia → Kategoriseerimata
13 allalaadimist
ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
7
docx

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile (antud olukorras puhast vett polegi) 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
25 allalaadimist
ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
5
doc

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 5 ml etüületanaati + X ml etanooli + X ml vett) kusjuures lisatava reagendi milliliitrite hulk X vastab üliõpilase koodi viimasele numbrile Tähelepanu! Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. (Miks?) Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel

Keemia → Füüsikaline keemia ii
133 allalaadimist
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
5
docx

Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
86 allalaadimist
ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
6
doc

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad mõõtmised komponentide aktiivsustegurite kohta, saab termodünaamilise tasakaalukonstandi leida seose järgi:

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
102 allalaadimist
ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE
10
doc

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Lahuste 6 ja 7 korral lisatakse lähtelahusele etaanhapet ning seda kogust peab kasutama kõigi teiste ainete hulga määramiseks tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x.

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
Alkoholid
10
doc

Alkoholid

ALKOHOLI TARVITAMINE Päevane kahjutu kogus olevat 30ml meestel ja 20ml naistel, selle ületamisel on tegu juba organismi järjekindla mürgitamisega. Nädalane tervislik kogus ei tohiks ületada 40ml/kg kohta. Silmas on peetud siis kehakaalukilogrammi. Tehes arvutused 65kilose naisega, kes tarbib 20% alkohoolset jooki, saame: Päevane maksimaalne kogus: 20/0,2=100ml ehk pool tassi Nädalane maksimaalne kogus: 40*65/0,2=13000ml ehk 1,3l ehk ~6 tassi Kui selline pidev kilode ja milliliitrite jälgimine aga liiga töömahukas tundub, siis soovitan meeles pidada lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH

Keemia → Keemia
570 allalaadimist
Rakenduskeemia kokkuvõte
11
docx

Rakenduskeemia kokkuvõte

just analüüdi sisaldus, mitte mingi muu aine oma) · Analüüsimeetod ja Analüüsimetoodika. Selgitage erinevus ja tooge näiteid! · Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimine · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites o Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni · Analüüsi etapid: o Meetodi/metoodika valimine o Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) o Proovi võtmine o Proovi jagamine identseteks alamproovideks o Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine o Segajate mõju elimineerimine: Eraldamine või Modifikaatorite/maskeerjate lisamine

Keemia → Rakenduskeemia
38 allalaadimist
Kohupiimade valmistusviisid-valgu sisalduse määramine kohupiimades
17
doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

Sellisel juhul tuleb hapet juurde pipeteerida. Destillatsiooni lõppedes loputatakse vastuvõtukolbi ulatuva toru ots destilleritud veega. 0,1 n happe liig, mida ei ole seotud üledestilleerund ammoniaagiga, tiitiritakse tagasi 0,1 n leelisega kuni värvuse üleminekuni roheliseks. Ammoniaagiga eotud happe hulk milliliitrites leitakse vastuvõtukolbi pipeteeritud 0,1 n happe tagasitiitrimiseks kulunud 0,1 n leelise milliliitrite vahest. Korrutades saadud tulemust lämmastiku t iitriga (0,1 n happe lahuse 1 ml-le vastab 0,0014 g lämmastikku) leitakse proovis sisaldunud üldlämmastiku hulk. Valgu sisaldus (%) arvutatakse valemist: (V1 n1 -V2 n2 ) ×14 × 6,38 ×100 X = g ×1000 14 V1- vastuvõtukolbi viidud 0,1 n happe maht, ml n1- vastava happe normaalsus

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Rakenduskeemia kordamisküsimused
24
docx

Rakenduskeemia kordamisküsimused

olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); 56. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 57. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5

Keemia → Rakenduskeemia
11 allalaadimist
EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused
20
docx

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

vitamiini) määramine); Ainete kogum (leiva kiudainesisalduse määramine) 47. Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. 48. 1)Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 49. valideerimine- protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile ehk kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada – Eesmärgile

Keemia → Keemia
51 allalaadimist
Üldkeemia eksami konspekt
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

83. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided).     Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks   Näiteks EDTA-ga tiirtimine     Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks   Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites   Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni.  Keemilised meetodid – uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine.  Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs.  Gravimeetria e. kaalanalüüs e. kaalumismeetod – leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades.  Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada.

Keemia → Üldkeemia
53 allalaadimist
Keemia eksami kordamisküsimused vastused
17
docx

Keemia eksami kordamisküsimused vastused

70. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 71. Analüüsi etapid. 1. meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5

Keemia → Rakenduskeemia
3 allalaadimist
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

Proov = Analüüt + Maatriks 93. Analüüsimeetod ja ­metoodika (näited). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess. Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks. Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites. Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni 94. Analüüsi etapid. Meetodi/metoodika valimine Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) Proovi võtmine Proovi jagamine identseteks alamproovideks Proovi ettevalmistamine (mineraliseerimine või ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine Segajate mõju elimineerimine Kalibreerimisproovide või ­lahuste valmistamine Analüüsiaparatuuri kalibreerimine

Keemia → Üldkeemia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun