AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu
Elektrisoojendid tekitavad soojusenergiat, kui vool läbib nende kütteelemente. Elektrilambid annavad valgusenergiat sarnaselt soojenditega vool läbib peenikest traati, mis lööb helevalgelt hõõguma. Itaalia teadlane Alessandro Volta (1745-1827) oli üks elektriõpetuse pioneeridest. 1800. aastaks oli ta leiutanud esimese patarei, mis oli võimeline hoidma elektrilaengut. Seda nimetati Volta sambaks. USA füüsik Robert Millikan (1868-1953) võitis 1923. aastal Nobeli füüsikapreemia elektroni laengu mõõtmise eest. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!! :)
this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus. ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu
Deemon kogub infot molekulide liikumise kohta. Benjamin Franklin (1706-1790) - USA iseseisvusdeklaratsiooni üks autoritest, lennutas tuulelohesid äikesepilve tõestamaks, et seal on elekter. Väitis et on olemas kaht liiki elektrilaenguid(Erinimelised tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Et tavaline aine on neutraalne, sest sisaldab kumbagi märki laenguid võrdsel hulgal. Charles Coulomb (1736-1806) - formuleeris seaduse, mis lubab arvutada kahe laengu vahel mõjuva jõu suuruse F. Robert Millikan (1868-1953) – kuulus õlitilga katse 1910, Alessandro Volta (1745-1827) - Aastal 1800 asetas happega purki vask- ja tsinkplaadi, mis olid omavahel traadiga ühendatud. Traadis tekkis vool. See kujutas endast algelist elektripatareid, misjärel sai hakata uurima liikuvaid laenguid – elektrivoolu. Elektrivoolu käivitavaks jõuks on aga pinge, mille ühik volt vihjab Alessandro Voltale. Hans Christian Ørsted (1977-1851) - 1820. aastal pani tähele, et vooluga
1908 Bertram Boltwood pakub välja, et mineraalide vanust saab määrata kasutades plii ja uraani sisalduse suhet. 1908 Rutherford uurib alfaosakeste hajumist õhukese kullaleha läbimisel. 1909 Peary ja Henson jõuavad põhjapoolusele. 1909 Rutherford jõuab järeldusele, et alfaosakesed on heeliumi aatomid. 1909 Einstein määratakse Zürichi ülikooli professoriks. 1911 Kamerlingh-Onnes avastab, et vedel heelium on ülijuht. 1911 Robert Millikan mõõdab elektroni laengu. 1911 Charles Thomson Rees Wilson leiutab udukambri, mille abil on võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. 1912 Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. 1912 Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. 1913 Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile.
amount of Michelson's life after this. Aine struktuuri uurimise ajalugu ja tuumafüüsika areng. Milliste teaduste areng mõjutas ainestruktuuri uuringuid. Millised avastused panid sellele uurimussuunale aluse. Joseph John Thomson (18. detsember 1856 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna.
Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Seotud elektrilaengute ehk dielektrikute aatomite ja molekulide koostisse
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
