. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 . Edelatuuled , Madalrõhkkond , Kõrgeim punkt 5109 km , Troopika vööde , poolkõrb ja kõrb (loodusvööndis), lõunaeuroopalased , 2,1-3,1% on rahvuslik iive, elutase on suht nadin alustades väga madalast lõpetades keskmisega ( mida on vähe) , liivad , mägimuldade levikuala , Filipiinidel hoovused mõjuvad põhjapasaathoovus, ekvatoriaalne vastuhoovus , asub ekvaatorist põhja pool , vihmametsa puna-kollased ferraliitmullad, , 20-30kraadi keskmine
muutusi kõrgusega. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes: elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes ( mm Hg ); millibaarides ( mbar ); hektopaskalites ( hPa ); elavhõbedasamba kõrgusega tollides ( 1 toll = 25,4 mm ). Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hur%C3%B5hk http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B5hk http://et.wikipedia.org/wiki/Helir%C3%B5hk
e l 1 1 ln s = - - , (2.2) es 0 Rv T T0 8 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken kus l on vee aurumise peitsoojus. Selle põhjal saadakse küllastava aururõhu määramiseks (millibaarides) järgmine ligikaudne seos (kehtib vahemikus t 0 = -50 + 50 0 C , T = 273.15 + t 0 ), mis järgib võrrandi teoreetilist kuju 5361.9 e s = exp 21.4318 - . T (2.3) Tuginedes eksperimentaalsetele andmetele ning arvestades l const , saame veeauru tegeliku küllastava rõhu jaoks võrreldes teoreetilise seosega (2.3) täpsema seose kujul 2937.4
(Normaalne samba pikkus 760mm).Õhk on seda raskem, mida rohkem ta on kokku surutud., st mida suurem on õhurõhk. 1m3 õhku kaalub normaaltingimustes 1,3kg. Õhu tiheduse vähenemine kõrgusega. Kõrgusega väheneb õhu tihedus, seega ka rõhk. Maakera lähedased õhukihid on ülemistest tihedamad, sest üleval pool asuv ühk surub alumised õhukihid kokku. Seega mida kõrgemale tõusta, seda väiksemaks muutub õhu tihedus. Õhurõhu vertikaalseks gradiendiks nimetatakse õhurõhu langust millibaarides iga 100m kõrguse kohta. Gradient oleneb õhurõhu suurusest ja temperatuurist. Kui tõusta 100m, siis vheneb õhurõhk 12.5 mb. Suurem osa atmosfääri massist on koondunud maapinna lähedusse. ( 5km kõrguseni on 50% atmosfääri massist ja 10km kõrguseni 95%).Sellepärast vähenebki õhurõhk kiiresti kõrguse kasvades. Baromeetriline kõrgusaste näitab, mitu meetrit tuleb kõrgemale tõusta või madalamale laskuda, et õhurõhk muutuks 1 millibaari või millimeetri võrra
2. Aspiratsiooni ehk Assmanni psuhromeeter on teisaldatav ja kasutatav ka siseruumides, ohuvool marja termomeetri reservuaari umber tekitatakse sisseehitatud ventilaatoriga (uleskeeratav voi elektrivooluga). Psuhromeetri konstant KAssmann = 0.000 662. Seega psuhromeetriline valem Augusti ehk statsionaarse psuhromeetri jaoks e = Emarg 0.000 7947 (tkuiv tmarg) p psuhromeetriline valem Assmanni ehk aspiratsiooni psuhromeetri jaoks e = Emarg 0.000 662 (tkuiv tmarg) p (rõhk on millibaarides mõlemas valemis; veeauru osarõhk on e ) Tegijapoiss 2010 Absoluutne niiskus on veeauru mass grammides ühe kuupmeetri niiske õhu kohta , teisisõnu g/m3. Absoluutne niiskus = veeauru mass grammides / niiske õhu ruumala kuupmeetrites Veeauru gaasikonstant Rveeaur=461.5 J/kg*K Harilikult tahistatakse veeauru tihedust ehk absoluutset niiskust tahega a, ning konstant antakse kolme numbriga, absoluutse niiskuse valem:
3 lainetuse suund rumbides või kraadides ja lainetuse aste pallides. Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini. 4 ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides: S selge ilm, pilvitus kuni 5 palli P pilves ilm, pilvitus 5-10 palli U udu V vihm L lumi R rahe J jää UV uduvine 5 õhurõhk millimeetrites või millibaarides 6 õhutemperatuur 1º täpsusega 7 mereveetemperatuur 1º täpsusega 8 pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30) 10 vahi kestel läbitud vahemaa miilides, läbitud vahemaa ööpäevas, läbitud vahemaa reisi algusest 11 vahitüürimehe nimi 12 vahimadruse või vaatleja nimi 13 laeva käigutulede sisse- ja väljalülitamise kellaaeg
Selle liitumise tulemusena moodustuvad molekulaarsed orbitaalid (MO) hõlmavad kogu molekul, mitte ainult konkreetset aatomit. Miks heelium molekule ei moodusta? Kõik elektronid on paardunud spinnidega, intergaas. Õhu absoluutne niiskus a – veeauru mass grammides ühes kuupmeetris niiskes õhus (g/m3).arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi veeaururõhu ja t* kaudu:a = 217 e/T,kus a – absoluutne niiskus (g/m3), e – aururõhk millibaarides (mb), T – absoluutne t* K, arv 217 on ühikutest sõltuv koefitsient. Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal t*l õhku küllastavaveeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides:r = e/E x 100 (%)4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E – e.// Na=6,02*10 23/ / Faradayarv = 96500 J/mol/ / aine läheb üle vedelasse faasi, kui soojuliikumise kineetiline energia RTon
Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient. Mingi meteoroloogilise elemendi väljakujutamisel on kõige otstarbekam kanda erinevates punktides kaardile antud meteoroloogilise elemendi (temperatuur, õhurõhk jm) väärtused ja hiljem ühendada joontega ühesuguse väärtusega punktid. Selliseid jooni
Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku. Absoluutseks niiskuseks nim õhus tegelikult esinevat veeauru hulka e rõhku. Absoluutseks niiskuseks a nim ühes kuupmeetris niiseks õhus leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne niiskus arvutatakse veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu järgmiselt: , kus 3 a – absoluutne niiskus (g/m ), e – aururõhk millibaarides, t – õhutemperatuur kraadides, T – absoluutne õhutemperatuur, α = 1/273 on gaaside ruumpaisumise koefitsent. Kui veeauru rõhk e on mõõdetud mm-tes HG, arvutatakse absoluutne niiskus: . Tegelikult õhus leiduva veeauru rõhu (e) suhet sama temperatuuri juures õhu küllastuseks vajaliku veeauru rõhusse (E) nim relatiivseks e suhteliseks õhuniiskuseks r: r = (e/E)*100%
0,1 Mpa -ga. Rõhku on hüdraulikas sageli otstarbekas väljendada vedelikusamba kõrgusega ( m ). h =p/g. Hüdrotehnikas on tegemist peamiselt veega , mille tihedus vesi = 1000 kg / m . Siis vastab ühele tehnilisele atmosfäärile 10 m veesammast. 1 m H2 O = 9,81 *103 Pa = = 9,81 k Pa . 10mm H2 O = 1 kgf /cm2 = 9,81 Pa . Mõõteriistades kasutatakse sageli elavhõbedat ,mille tihedus on 13 600 kg / m3. Õhurõhku mõõdetakse elavhõbedamillimeetrites või millibaarides (hektopaskalites): 1 mmHg (torr) = 1,33 * 102 Pa , 760 mm Hg = 1013,25 hPa ( mbar ) = 0,1 Mpa. 1 Pa = 0,102 kgf/ m2 (mm H2O ) = 1,02 *10-5 kgf / cm2 ( at ) = 9,87 * 10-6 atm = = 10-5 bar = 7,5 10 -3 mmHg = 1,02 *10-4 m H2O . Rõhku ( nii ülerõhku kui vaakumit ) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustanud deformatsiooni kaudu. Esimest moodust kasutataks vedelikmanomeetrites ( piosomeetrites ,elavhõbedamanomeetrites või -vaakummeeris jt
annaabi.ee 
