See oli tema saatus, mis oli temale ette määratud ja sellest loos õppisime seda, et oma saatuse eest ei saa põgeneda. See leiab ikka viisi kuidas avalduda. Mina arvan, et saatus on olemas. Kunagi ma uskusin jumalasse ja palusin ükskord abi kui vaja oli, aga ikka läks nii nagu ta tegelikult minema pidi, sõltumata sellest mida ma palusin. Kuid ma arvan, et igal asjal on oma suurem põhjus ja et iga asi on millegiks hea. Saatus muutub vahel ise sõltuvalt meie valikutest. Näiteks ma elasin kunagi haljalas, aga kui ma rakveresse kolisin kohtususin uute inimestega ja läksin uude kooli. Seda poleks juhtunud kui ma ei oleks ära kolinud. Siis oleks ma ikka käinud samas koolis ja ei omaks niipaljusid uusi tuttvaid. Ja kes teab äkki on sellel valikul ka oma suurem põhjus..
Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada tuntud tõde: ,,Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist." Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, töökoht, kaardimäng või teatejooks. Loomulikult ei saa neid kõiki liigitada ühele pulgale. Nad on erineva kaaluga ja viimane kui üks millegiks hea, tunduga see nii absurdsena, kui tahes. Iga indiviid reageerib kaotustele erinevalt, vastavalt oma iseloomule. Pole olemas kindlalt paika pandud reegleid, kuidas tuleks käituda. Pärast lähedase surma on tunne, et kogu maailm varises koost ja pole midagi, mille nimel enam elada. Kõik tundub nii mõttetuna. Aga ka sellest kaotusest tuleb midagi õppida ja ammutada jõudu. Loomulikult ei saa see toimuda ühe päevaga. Luuletaja
(Jilek, 1988) 12 KOKKUVÕTE Selle uurimustöö tulemusena sain teada, et Leonaro da Vinci lisaks maailmakuulsale maalikunstnikule ka leiutaja, arhitekt, skulptor, inimese anatoomia ülesjoonistaja.(Mets, 2002) Sellest järeldub, et ta oli mitmekülgne teadmistehuviline, sest ta tahtis teha imesi.Omapärasel kombel see tal ka õnnestus.Kuid ükski kunst ei sünni ainult andekusest.Andekuse muutis, millegiks erakordseks armastus oma töö vastu.Just armastus on see, mis peegeldub ka nägudelt tema loodud taiestel. Palju on Vinci elus teadmata seiku.Väga vähe on teada tema emast ja ometi just temaga seostatakse Vinci loomingu algmeid.Leonardo kirjutab oma vihikusse: ,,Kus pole lootust seal jääb üle ainult tühjus" See lause jäägu salasooviks, et kunagi selgub maali ,,Mona Lisa" tegelik prototüüp. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Jilek, F. 1988
Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts. Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus (viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks. Hobupostijaama tänapäeval umbes 100kond vaatamata ümberehitustele on endiselt defineeritavad hobupostijaamadena. Veskid ja alevikud Tuulik- tuuleenergial töötav veski. Tuulikute teket seostatakse vesiveskite tegevusega. Esimesed vesiveskide kivid pärinevad 13.sajandist (kuna kivid säilivad aga veskid 700-800 aastat vastu ei pea). Kolme sorti tuulikuid: 1) Pukk-tuulik 2) Hollandi tuulik 3) tuuleveskid (kas õige?)
Õrn Gardassoni poolt, etendati hiljuti Lyric Hammersmithis Londonis. Tükis oli surmaeiravat akrobaatikat ja õhutantse Gregori poolt, kes sõna otseses mõttes ronis mööda lage. Filmis 2009. aasta filmis "Lugeja" oli kaader, kus Ralph Fiennes luges Kafka "Metamorfoosi" naisele, kes on lugemisoskamatu. 2007. aastal filmitegija Ari Mark adopteeris loo 13 minutilisse lühifilmi, kus protagonist nimega Stanley Leiber ärkab terava valuga koljus ja avastab, et ta on muundunud öö jooksul millegiks jubedaks. Aastal 1995. võitis näitleja Peter Capaldi oscari oma lühifilmiga "Franz Kafka: See on imeline elu", mis räägib loo autorist (keda mängib Richard Grant), kes proovib leida avalausele sobivat lõppu, eksperimenteerides erinevate võimalustega, milleks Gregor Samsa võis muutuda. Nagu näiteks känguruks või banaaniks. Film väärib äramärkamist ohtrate Kafkaesque momentide pärast. Mark Damon's Foresight Unlimited on alustanud uue produktsiooniga
Nad kõik on -- ma ei saa jätta tarvitamata ühe Gailiti kaasaeglase tabavat võrdlust -- nagu kassid märtsikuu ööl. Nad kõik on kroonilised targutajad. Olgu naisest, elust või euroopa kultuurist -- nad võivad filosofeerida lehekülgede viisi, ilma et miski pääle jutumärkide eraldaks nende targutusi autori omist. Pole sääl mingit vahet ei "ilmavaates", ei stiilis. Olgu ta Toomas Moor, Joonas Jorgen, kapten Rood või pidalitõbine Naatan Lorge, "kes enam millegiks kõlbulik ei olnud, sest ta mädanevad lihased rippusid ihul kui rebitud närtsud" -- kõigil on suus vaid August Gailiti sõnad. Need tüütuseni korduvad ja igavad targutused ongi selleks sideaineks, millega Gailit on venitanud oma maailma purpurse tõve kätte hukkumise loo nii kehakaks raamatuks. Terved päätükid pole sageli muud, kui turulehtede joonealused ja kalendrisabu täitvaile "mõtteteradele" sarnanevate paradokside potpourrid. Vahest algab mõni
Nagu kaks koera ühe keti eri otstes, ise siiralt uskudes, et neis midagi ühist ei ole! Kahtlemata on raha võrdsustav ja sarnastav roll suurem kui erinevus, mida ta võimaldab. Hierarhilisemas ühiskonnas on nii sarnastumisel kui erinemisel suured seisuslikud tõkked vahel. Teise seisusesse, aadlikuks või mõisahärraks ei saa niikuinii! Seesama, suur vastasseis väärtustab seda Vargamäe sitahunnikut ja teeb ta rivaalide silmis millegiks märksa enamaks kui ta on. Siin töötab Midase efekti omalaadne variatsioon, mis ihaleja silmis selle kullaks muudab mida teine tahab. Vargamäe on ihalevatele kaksikutele parajaks proovikiviks ning kui üks naaber alla annab ja ära läheb siis on ta teise silmis kohemaid luuser. Kes jääb, elagu ta või vaesemalt, on ikkagi võitja, vähemasti iseenda arvates. Kui kaks üht ja sedasama ihaldavad, siis pimestab see nende arusaama nõnda, et nad enam muud ei näe ega arvestada oska.
Kuigi Kristus jääb pantokraatoriks tuleb ta alla maa peale inimeste keskele. Niisugune kristlus pole ajalooline, sest talurahva meelest polnud sündmuste täpne kronoloogia, ajalooliste kujude autentsusel mingisugust tähtsust. Hüpotees: see mida me peame kristlikuks maailmaks, juba alates keskajast on tegelikult olnud suuresti midagi muud, mitte teoloogiline patu ja lunastuse. Talurahva käes on kristlus muutunud, nende käes on loodus jäänud millegiks healoomuliseks ikkagi, omamoodi paganad edasi. Müütiline aeg, mis eksisteerib praeguse ajaga paralleelselt. Kogu arhailise religiooni kompleks. Müütiline aeg: Ennemuistne. Kivid olid veel pehmed, asjad polnud veel sellised nagu need praegu on. Mütoloogiliselt on praegusest ajast tähtsam kogu see aeg mil Kristus veel elas. Surm pole kõige lõpp. Eliade orinteeritud pigem õigeusutraditsioonile ja balkani... Setude usund, muinasjutu maailm kui ka
annaabi.ee 
