A sisse. Tuli välja, et Athos oli maani täis. Ta oli suuri kahjusi tekitanud. Söönud palju sinki ja joonud palju veini. Kui kõik mehed said kokku, tuli välja et nad olid oma hobused maha müünud ja veel odava hinna eest. Nad vaevlesid raha hädas ja neil oli sõtta minek. D.A sai musketäriks. Porthos näeb kirikus ühte ilusat ja heal tasemel naist, kellega neil tekib silmside. Advokaadi emand oli armukade, kuid nad leppisid ära ja Porthos läheb tema juurde sööma. D.A sõitis mileedile järgi, nägi teda tema vennaga tülitsemas. Astus vahele. Lepiti lahing omavahel kokku, mis tähendab lahing prantslaste ja inglaste vahel. 2.osa Loomulikult võitsid selle võitluse jälle musketärid. D'Artagnan sai tutvust teha võidetud õega mileediga. Kelle juures hakkas ta tihedasti käima. Porthos läks advokaadi juurde lõunatama, kus talle pakuti halba sööki. Hiljem, tegid nad diili, et Porthos saab hobuse ja muuli ning veel raha ka. D.A muudkui käis mileedi juures
võitlemas. Duellid jätkusid pärast kuid jäid täieliku võrdsuse tõttu lõpetamata. Kui kuninganna kaotab oma kaelakee läheb D´Artagnani koos musketäridega seda otsima. Musketäre rünnati, D´Artagnani pidi üksi edasi minema. Teepeal võitles ta Krahviga ja kaotas kuna saabus Constance koos mileediga. D´Artagnani ja Constance sattusid vangi, D ´Artagnani vabastas Constance tema enda kingitud kääridega vahetult enne Leedi winteri saabumist. Constance jooksis mileedile kallale. Saabusid musketärid. Mindi võiduka lõpuni ja viidi kuningannale ballile kee ära. Kõik see kirjeldas hästi Musketäride lauset ,,Kõik ühe ja üks kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos,
ühendada ning tema armeed vallutasid kiiresti kõik hugenottide linnad peale La Rochelle´i. Buckingham hertsog tahab saata Inglise väed hugenottidele appi. Kardinalil on plaan saata mileedi Inglismaale hertsogi juurde ähvardusega, et kui Inglise väed tulevad hugenottidele appi, ei tähenda see üksnes sõda Prantsusmaaga, vaid hävitab ka kuninganna. Kui hertsog plaanist ei tagane tuleb mileedil hertsog tappa. Kardinal kirjutab mileedile volitähe, kus öeldakse, et selle kirja omanik on sooritanud oma teod kardinali korraldusel ja Prantsusmaa hüvanguks. Ahtos võtab mileedilt selle volitähe. d´Artagnani teener Planchet saadetakse Pariisi kuningannale kardinali salaplaanidest teatama. Mileedi jõuab Londoni, kuid hertsog laseb ta vanglasse luku taha panna. Mileedi võrgutab noore ohvitseri ja põgeneb koos temaga. Felton üürib laeva, mis viib mileedi tagasi Prantsusmaale
Kuna ta aga sai aru, et mileedi teda petab(olles Ketty [toatüdruku] toas, kuulis ta kapis olles mileedi kõnelust) tahtis d`Artagnan talle kätte maksta ning hakkas de Wardes`ile mõeldud kirjasid vastu võtma ja nendele ka vastama. 4.Aramis sai 100 Hispaania pistooli. Porthos tahtis d`Artagnani hobust maha müüa(kollane; kellega d`Artagnan Pariisis käis). 5.Mileedi kohtus pimedas toas enda arust de Wardesiga aga tegelikult mängis Wardesit d`Artagnan. D`Artagnan saatis mileedile kirja, mis mileedit solvas. 6.Kuna mileedi arvas, et solvava kirja saatis Wardes, tahtis, et d`Artagnan läheks ja tapaks Wardesi ära. 7.D`Artagnan oli jälle mileedil külas. Rääkis talle ära oma saladuse, et ta mängis üks öö Wardes`it. Mileedi ehmus ja hakkas toast lahkuma. D`Artagnan aga haaras mileedi hommikumantlist ja siis paljastus hommikumantli alt õla peale kõrvetatud liiliaõis(-see tähendab et ta on timuka poolt surmale määratud)
peab minema inglismaale ning saama sealt tagasi kaelakee mille ta oli andnud oma armukesele Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga. Proua Bonacieux röövitakse taas ning d'Artagnan kohtub salapärase Mileediga keda ta kunagi tolle võõra kes ta kirja varastas, kõrval tõllas nägi. Ta hakkab mileedile meeldima ning lõpuks saab d'Artagnan teada et mileedi on kardinali käsilane ja kindlalt seotud proua Bonacieuxi röövimisega. Lõpuks lastakse Mileedi ühte kindlusesse kinni panna. Tema endise mehe venna kindlusesse. D'Artagnanile ja ta sõpradele teatatakse, et nad peavad minema piiramisele. Piiramise ajal üritavad paar mileedi spiooni teda tappa kuid õnneks pääseb d'Artagnan sellest eluga. Ühe hulljulge Athose idee läbi saab d'Artagnan ka lõpuks musketäriks. Vahepeal on
julgetud segada. Samal õhtupoolikul jutustas Athos kohutava loo. Tagasisõidu hommikul teatas Athos, et ta oli enda hobused maha mänginud, mille d'Artagnanile kinkis hertsog. Ka teiste musketäridega oli sama lugu, hobused olid müüdu, ainult sadulad olid alles. Pariisis pidid kõik endale varustuse leidma. Porthos kasutas oma tutvusi advokaadiemandaga, kelle käest ta tahtis raha saada. Sel ajal kui Porthos püüdis emandat ümber sõrme keerata, järgnes d'Artagnan mileedile. Ta tutvus mileedi venna lord Winteriga ja mileedi endaga isiklikumalt. Lord Winter kutsus d'Artagnani Luxembourgi lossi juurde, pidi toimuma võitlus. Lord sai noorhärraga sõpradeks ja kutsus oma lossi lõunasöögile. D'Artagnan sai mileediga headeks sõpradeks. Iga kord kui ta lahkus lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas. Ketty avaldas oma saladuse, et talle meeldib noormees ja mileedi ainult
ja oli pimestatud ta ilust ja üritas teda kaitsta kõige kurja eest. Tee peal kohtusid nad Lord de Winteriga ning d'Artagnan arvas, et ta on mileedi vaenlane, sest ta rääkis temaga halvasti, kuid tuli välja, et ta oli mileedi surnud abikaasa vend, aga d'Artagnan ei teadnud seda ning nad pidasid duelli. D'Artagnan jäi peale ja Lord de Winter anus, et ta ei tapaks teda ära ja kuna d'Artagnan oli hea mees siis ta jättis ta ellu juhul, kui mees tutvustab teda mileedile, kellesse ta oli juba hakanud armuma. Alguses d'Artagnan armus Constance'i, kuid nüüd hakkas mileedisse armuma. Mileedi oli tegelikult d'artagnani vaenlane ja kardinali parem käsi. Mileedi ütles d'Artagnanile, et ta armastab teda, aga mileedil oli tegelikult annet kõiki endasse armuma panna. Ta oli ülipaha naine, samal ajal kui ta koguaeg käis mileedi juures, nägi ta iga päev ühte toateenijat, kes alati teda pikalt jõllitas
üleolekut, ja lahkus. Kui kardinal jäi üksi, istus ta uuesti laua taha ja kirjutas kirja, mille pitseeris kinni isikliku pitsatiga. Seejärel ta helistas. Ohvitser astus neljandat korda sisse. «Saatke Vitray siia,» sõnas ta, «ja ütelge talle, et ta teeks ettevalmistusi reisiks.» Hetk hiljem seisis kutsutud mees säärsaabastes ja kannustes tema ees. «Vitray,» ütles kardinal, «te sõidate kiiresti Londonisse. Te ei peatu hetkekski teel. Te annate selle kirja üle mileedile. Siin on maksutäht kahesajale pistoolile, minge läbi minu varahoidja juurest ja laske endale raha välja maksta. Veel niisama palju saate siis, kui tulete kuue päeva pärast tagasi ja täidate hästi oma ülesande.» Kuller kummardas sõnalausumata, võttis kirja, maksutähe kahesajale pistoolile ja lahkus. Kirja sisu oli järgmine: «Mileedi, minge esimesele ballile, kus viibib Bucking-hami hertsog. Ta kannab oma kuuel kaheteistkümne teemantripatsiga ehet
annaabi.ee 
