kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta kiri on varastatud soovitas tal minna kaardiväkke teenima, et ta võiks hiljem saada musketäriks. Härra de Treville'i kabineti aknast nägi ta meest Meung'ist, ning tormas talle järele.
sealseid inimesi peetakse eriti temperamentseteks) kelle elu unistus on saada kuninglikuks musketäriks. Kuna ta isa on Musketäride ülema Treville hea sõber, annab isa talle ühel päeval hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab. Ta näeb veel kuidas võõras rääkis kellegi Mileediga. Kui ta toibub avastab ta et ta soovituskiri on kadunud. Võõras oli olnud Kardinali käsilane ning arvas, et kiri mis sisaldab härra Treville nime peaks kardinali huvitama. D'Artagnan, aga vannub et lööb võõra maha kui peaks teda veel kunagi nägema. Jõudes lõpuks Pariisi, läheb ta otsekohe Musketäride majja. Härra Treville küll kahtleb d'Artagnani jutu tõsiduses, aga lubab ta katseajaga kardinali kaardiväelaseks ning katseaja läbimisel saab temast musketär
saanud kõigest teada, mis toimus Londonis ning siis mõistis, et nüüd on hea aeg välja uurida, mis tee peal juhtus ta kolme sõbra musketäriga. Ta läks tagasi kõikidesse kohtadesse kus ta oli viimati sõpru näinud ning siis leidis ta nad üles. Nad vajasid raha, et osta uus varustus ja minna La Rochelle'i alla vallutusele. Samal ajal, kui nad otsisid kohti kust raha saada kohtus d'Artagnan mileediga juhuslikult ja oli pimestatud ta ilust ja üritas teda kaitsta kõige kurja eest. Tee peal kohtusid nad Lord de Winteriga ning d'Artagnan arvas, et ta on mileedi vaenlane, sest ta rääkis temaga halvasti, kuid tuli välja, et ta oli mileedi surnud abikaasa vend, aga d'Artagnan ei teadnud seda ning nad pidasid duelli. D'Artagnan jäi peale ja Lord de Winter anus, et ta ei tapaks
vastane kui oli loodetud. Vahepeal saabus kuus kardinali kaardiväelast ja peagi avastas D´Artagnani end koos musketäridega nende vastu võitlemas. Duellid jätkusid pärast kuid jäid täieliku võrdsuse tõttu lõpetamata. Kui kuninganna kaotab oma kaelakee läheb D´Artagnani koos musketäridega seda otsima. Musketäre rünnati, D´Artagnani pidi üksi edasi minema. Teepeal võitles ta Krahviga ja kaotas kuna saabus Constance koos mileediga. D´Artagnani ja Constance sattusid vangi, D ´Artagnani vabastas Constance tema enda kingitud kääridega vahetult enne Leedi winteri saabumist. Constance jooksis mileedile kallale. Saabusid musketärid. Mindi võiduka lõpuni ja viidi kuningannale ballile kee ära. Kõik see kirjeldas hästi Musketäride lauset ,,Kõik ühe ja üks kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli
. Treville kaitses ning lubas,et tunnistaja kinnitab tema ütlusi. Tõepoolest , hertsog de la Tremouille rääkis, et süüdi olid tema mehed. Oma rahaga, mille d'Artagnan kuningalt sai korraldas lõunasöögi ja võttis teenri Plancheti. D'Artagnan elas nüüd härra Bonacieuxi juures. Ühel hommikul koputas härra Bonaciex üürilise korteriuksele. Ta tahtis noormehel abi küsida, et ta päästaks härra naise. Kirjelduse järgi oli rööviaks mees Meung'ist , kes oli mileediga koos olnud ning gaskoonlase kirja varastanud. Vesteldes härraga, märkas d'Artagnan aknast sama meest Meungist. Noorhärra jooksis nii kiiresti kui jaksas tänavale, kui oli juba hilja, mees oli kadunud. Tagasi tuppa jõudes oli koosseis terviklik, kõik tema uued sõbrad: Athos , Porthos ja Aramis. Ta rääkis, mida härra Bonacieux oli talle varem öelnud. Kostis müdinat, järgmisel hetkel oli härra Bonacieux
21.4 musketäri istusid platsil kuhu Tema Eminents ja selle 2 teenrit tulid neljalt mehelt pärima, mis kirja nad loevad. Musketäre oli rohkem ja nad said Tema Eminentsist ja ta rüütlitest lahti. Grimaud sõi kirja ära. 22.Mileedi istus kongis ja Felton ning Winter käisid teda külastamas. 23.Mileedile taheti kutsuda arst(sest ta mängis haiget et vanglast pääseda) aga kuna mileedi kohkus, ütles ta et ei ole arsti vaja. Mileedi laulis ööläbi, kuni vangivalvur hakkas mileediga õiendama. Felton aga sõimas vangivalvurit, et ta mileedi peale häält tõstis. Mileedi võis vaikselt edasi laulda. 24.Winter ja Felton kõnelesid mileediga. Mileedi pani Feltoni ennast armastama ning ähvardas ennast ära tappa, kui teda Felton välja ei lase(teeskles). 25.Felton nägi mileedit nööri punumas(arvas, et naine ennast selle sama nööriga ülesse poob). Felton ja mileedi leppisid kokku aja millal nad omavahel räägivad. 26.Mileedi ja Felton kohtusid kokkulepitud kellaajal
kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest.«Härra d'Artagnani memuaaridest...» sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta.Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose.
allikana d'Artagnani ja tema kolme sõbra elu kohta olevaid dokumente. Tema raamatus on reaalsed faktid ja ka kirjanduslikud väljamõeldised. Näiteks kirjutatakse ,,Härra d'Artagnani memuaarides. ..", et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid erinevatest aadliperekondadest. ,,Härra d'Artagnani memuaaridest..." sai Dumas teada XVII sajandi kommete kohta. Ta võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest (,,Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid") laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta fantaasia lasi luua vägagi omapärase teose. 2.1
D.A sai musketäriks. Porthos näeb kirikus ühte ilusat ja heal tasemel naist, kellega neil tekib silmside. Advokaadi emand oli armukade, kuid nad leppisid ära ja Porthos läheb tema juurde sööma. D.A sõitis mileedile järgi, nägi teda tema vennaga tülitsemas. Astus vahele. Lepiti lahing omavahel kokku, mis tähendab lahing prantslaste ja inglaste vahel. 2.osa Loomulikult võitsid selle võitluse jälle musketärid. D'Artagnan sai tutvust teha võidetud õega mileediga. Kelle juures hakkas ta tihedasti käima. Porthos läks advokaadi juurde lõunatama, kus talle pakuti halba sööki. Hiljem, tegid nad diili, et Porthos saab hobuse ja muuli ning veel raha ka. D.A muudkui käis mileedi juures. Ühel päeval tahtis aga mileedi toatüdruk Ketty D.A'ga rääkida. Ta ütles, et mileedi tegelikult ei armastada teda. D.A ei uskunud seda alguses, kuid kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d'Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A
Proua Bonacieux on kadunud, seda halvem temale, kui ta ei lase ennast üles leida.» «Ei, ei, Athos, teil ei ole õigus,» ütles d'Artagnan. «Armastan vaest Constance'i rohkem kui kunagi varem ja kui ma teaksin kohta, kus ta viibib, olgu see siis kas või maailma lõpus, ma läheksin ja kisuksin ta vaenlaste käte vahelt. Aga ma ei tea seda, kõik mu otsingud on olnud asjata. Mis parata, tuleb ometi meelt lahutada.» «Lahutage oma meelt siis mileediga, mu kallis d'Artag-nan. Soovin teile seda kogu südamest, kui see teid lõbustab.» «Kuulake, Athos,» ütles d'Artagnan, «selle asemel et ennast siia sulgeda, nagu oleksite vanglas, tulge ratsutama ja tehke minuga jalutuskäik Saint-Germaini.» «Mu kallis,» vastas Athos, «mina ratsutan siis, kui mul on hobune, muidu käin ma jala.» «Olgu, mina aga,» vastas d'Artagnan, naeratades Athose misantroopia üle, mis teda
tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esinevad läbisegi reaalsed faktid ja kirjanduslikud väljamõeldised. Nii näiteks kõneldakse «Härra d'Artagnani memuaarides. ..», et kolm musketäri olid vennad, kuigi autorile oli väga hästi teada, et nad pärinesid eri aadliperekondadest. «Härra d'Artagnani memuaaridest...» ammutas Dumas hulgaliselt üksikasju XVII sajandi kommete kohta, võttis sealt oma kangelaste nimed, episoodi d'Artagnani reisist Pariisi, intriigi mileediga, soovituskirja röövimise fakti, kardinali kaardiväelaste kujud, d'Artagnani astumise des Essarts'i väeossa. Samast teosest olid võetud ka andmed d'Artagnani teenistusest Mazarini juures, gaskoonlase reis Inglismaale ja tema osavõtt Fouquet' arreteerimisest. Ühest teisest teosest («Prantsuse õukonna poliitilised ja armuintriigid») laenas Dumas episoodi teemantidega. Dumas käsutas neid allikmaterjale võrdlemisi vabalt, ja ta
annaabi.ee 
