kestnud 10 000 aastat. _ Maastike häiritus (tormid, põlengud, üleujutused jne) suurendab on kulunud piisavalt aega _ Põhjus: ilmselt päikesekiirguse intensiivsuse muutus tingituna Maa mosaiiksust, sest tekitab erinevas arengujärgus ökosüsteeme. Teooriat kasutatud ka kõrgmäestiku ja koobaste isoleeritud koosluste orbiidi muutusest (nn Milankovitchi tsükkel). _ Mõnede ökosüsteemide ja maastike säilumiseks lausa vajalikud. kirjeldamiseks. _ Päikesekiirguse intensiivsus varieerub ca 3,5% ulatuses kogu Maa _ Nt. põlengud preerias, tormid troopilistes piirkondades, mis aitavad Hiljem kasutatud loodusreservaatide planeerimisel. saadavast päikesekiirgusest. paljudel liikidel konkurentsis säiluda või levida
maailmaruumi. Vesi peegeldab pealelangevast kiirgusest tagasi vähe, kõrbe pind aga palju. Seega on oluliseks energiabilansi reguleerijaks ookeani ja mandri suhtelised proportsioonid ning nende paiknemine. Mida rohkem on ookeani seal, kus Päike paistab seniidi lähedalt, seda enam akumuleerub pealelangevat energiat. Mõningad võimalused kliimat reguleerida peituvad ka biosfääris. See mõjutab maismaa pinna peegeldusomadusi, atmosfääri gaasilist koostist ja pilvede tekkimist. Milankovitchi tsüklid Kliima muutumises on olemas astronoomilised tsüklid. Milutin Milankovitchi (1879-1958) nime järgi tuntud teooria seletab viimase poole miljoni aasta jääaegade ja jäävaheaegade kliima tsüklilist muutumist Maa orbitaalse liikumise perioodiliste häiretega. Jäätumist või jää sulamist põhjustab jäätumisohtlike laiuskraadide keskmisest halvem või parem varustatus kiirgusenergiaga. Orbiidi kuju muutub 100 000 a. tsükliga. Maa telje kalle muutub 41 000 a. tsükliga.
jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 69) Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio"faasi? 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 73) Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust? 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht?Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita?
Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. 57)Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab? Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks. 58)Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? 59)Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 60)Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon. 61)Mis on El Nino ja La Nina? El Nino pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked
kaudu: fossiilkütuste põletamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. 70) Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse ,,bio" faasi? Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti osaleb fotosünteesi protsessis, tagab transpiratsiooni, samuti elementide ja ühendite transpordi. 71) Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale? Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb. 72) Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks? Pilved 73) Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust? Massiivne metsaraie mägipiirkondades muudab üleujutused ulatuslikumaks. Linnade või muu inimasustuse rajamine üleujutusalade piirkonda suurendab võimalikke kahjusid. 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht
süsinikdioksiid - osoonikihi õhenemine, aukude tekkimine (selles on kindlasti süüdi inimesed, kes on võtnud kasutusele freoonid, mis on kasutusel tegelikult tänapäevani) kasvuhooneefekt (päikesekiirgus ei peegeldu tagasi, jääb siia. Ka udu ja sudu on väga suured kasvuhooneefekti põhjustajad, suuremad kui süsinikdioksiid) UV-kiirgus mõjub meile väga halvasti. Meres aga sumbub see juba mõne meetri sügavuses. Pikaajalised tsüklilised muutused Milankovitchi tsükkel (seotud päikese aktiivsusega päikese loited) El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi
põhjast tulnud rändajad (ungulaadid P-Am). Austraaliaga sarnased kukrulised. 12. Miks algasid ca 2,5 miljonit aastat tagasi(kvaternaar) jääajad? Mis põhjustas nende ca 100 000 aasta pikkuseid perioodilisi tsükleid? Esimesed mandrijäätumised tekkisid 35 MAT, tekkisid tsirkumantarktilised läänehoovused ja 2,5 MAT tekkis Panama maakitsus (ühendab L- ja P-Am) ja koos sellega Golfi hoovus. Jäätumiseks peab olema sobiv mandrite asetus ja hoovuste suund. Milankovitchi tsükli järgi muutub aasta jooksul Maani jõudnud päikesekiirguse hulk perioodiliselt, võnkeperioodiga umbes 41 000 ja 100 000 aastat, olenevalt Maa orbiidi ja pöörlemistelje parameetrite kõikumistest. Ulatuslik jäätumine toimus Karbonis, kui taimede fotosünteesi tõttu oli CO 2 tase õhus väga madal. 13. Millised olid jääaegade kolm põhilist mõju liikide levimisele? Too mõni näide. Refuugiumid väikesed maa-alad, kus olid sobivad tingimused, et üle elada nt jääaeg. Nt
annaabi.ee 
