overhear overheard overheard (tahtmatult, kogemata) pealt kuulma 132. overlay overlaid overlaid (pinnalt) katma, üle võõpama (with) 133. overload overload overladen üle koormama, liialt koormama (overloaded) 134. overpay overpaid overpaid Ülemaksma, liiga palju maksma 135. override overrode overridden hoolimatult kõrvale tõrjuma, ei mikski panema, mitte välja tegema; alistama, ümber kehtestama; (kaalutlust, arvamust) tühiseks hindama; 136. overrun overran overrun üle ujutama, üleni katma; (piiri, määra) ületama 137
. noh jälgede segamiseks. Vargamäel võetakse Andres ja Ants (veel üks poeg) mingi kahtlase kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. See jama oli sellepärast, et kunagi oli Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Absurd. Indrek läheb vabrikutöölistega kaasa maale rahvast "vabastama", mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises. Tema ja teise algataja juttu ei panda mikski, mehed tahavad ainult lõhkuda. Indrek jääb kambast maha, elab mõnda aega kodus. Temast saab põrandaalune. Linna tagasi jõudes jõuab ta just selleks hetkeks sadamasse, kui Kristi pidi hakkama Ameerikasse sõitma (vanemad tahtsid ta revolutsiooni jalust ära saata, onu juurde). Tüdruk hüppab üle parda, arvatavasti kuulduste pärast, et Indrek on surnud (ülejäänud rüüstajate kamp hävis) ja teadmise
samal ajal enda kogemustega 4. Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele. *Tingimusteta positiivne suhtumine (mitteomav soojuse aste + suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine ilma „aga, kui“-deta). *Kongrugentsus ehk loomulikkus (partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega). Aga suhtepsühholoogias: väited (müüdid): *tõeline suhe kestab kogu elu *kui inimene on suhtes õnnetu, siis ta peaks suhte katkestama *kui inimene on suhtes õnnelik, siis mikski ega keegi pole sellega seotud *suhe lõppeb, kui armastus kustub. Kasu ja kahju sisu (Sedikles, Oliver & Cambell, 1994): *kasu- kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (sagedamini mehed, 45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemus ja teadmised suhetest (40%), eneseareng ja endast arusaamine (37%), eneseavamine (sagedamini naised, 32%), turvalisus (28%), sotsiaalne toetus partneri sõpradelt ja sugulastelt (22%). *kahju-
Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama; c) alaleütlevas: korrale kutsuma, jutule saama, jalule seadma; d) saavas: imeks panema, andeks andma, omaks võtma, naeruks panema; e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe moodustajaga ühendiga, kuna kaassõna pole iseseisev lauseliige, struktuuri seisukohast, formaalselt on ühend aga kolmeliikmeline, nt läbi sõrmede vaatama, naha peale andma, au sisse tõstma
XVI. Ühel õhtul lõpetas härra Maurus oma õpetliku kõne nõnda ja seda juba eesti keeles: ,,Vaadake, mis teie olete! härra Maurus peab teile komade paleest rääkima, aga Peeterburis on professor Köler suremas haige. Mõistate? Professor Köler! Meie viimane suurmees, eesti rahva õige sõber! Ja Dr. Hurt ka." Vähe istus lauas neid, kes professor Köleri nime olid kuulnudki; veel vähem neid, kes oleksid teadnud, mis tema teinud. Sellepärast ei pandud seda teadet mikski, ehk olgu siis, et mõnele hakkas kõrvu sõna professor, sest selle vastu tunti aukartust. Aga järgmisel hommikul tuletas direktor seda nime palvetunnil uuesti meelde ja nüüd tundsid juba mõned, et tema sõnades oleks nagu tundmus, kui ta pöördus ainult eestlaste poole nende keeles: ,,Mis peab meist nõnda saama? mis peab eesti rahvast saama, kui kõik surevad, kes teda armastavad? Kas ta peab hukka minema? Ei, eesti rahvas ei pea mitte hukka minema, sest
klammerdunud. Ja ei hoolinud põrmugi kõrgete külaliste tulekust, ja sellal kui prelaadid ning saadikud ehtsate flaami rasvaheerin-gatcna ennast tribüünil kohtadele pressisid, oli tema ennast karniisil juba mõnusalt sisse seadnud ning oma jalad arhitraavil rahulikult risti pannud. See oli ennekuulmatu häbematus, aga et tähelepanu mujale oli pööratud, ei märganud teda esialgu keegi. Tema oma-puhku ei pannud saali sündmusi mikski: naapollase muretusega kiigutas ta oma pead edasi-tagasi ja kordas üldises suminas vahetevahel masinlikult oma ühetoonilist: «Andke vaesele, halastage!» Ja kindlasti oli tema teiste hulgas ainus, kes ei suvatsenud pead pöörata, kui Coppenole ja uksehoidja omavahel sõnelesid. Kuid saatus tahtis,, et sukakuduja-meister Gentist, keda rahvas nõnda sümpatiseeris ja kelle poole kõigi silmad olid pööratud, poodiumil esimesse ritta, just otse sandi kohale istus.
annaabi.ee 
