objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude. Eeltuumne-Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse glükoosi. Annavad taimele iseloomuliku rohelise värvuse. Võivad ka muunduda kromoplastideks. 7. Oskad kirjeldada erinevaid transpordiviise läbi rakumembraani, tunned need ära joonisel. (aktiivne, passiivne transport) Aktiivne- selleks tuleb kasutada energiavarusid. Passiivne-rakk ei kuluta energiat. 8. Kuidas on seotud histoonid ja kromosoomid?
Lõhnatu Sügav värvimuutus valguse toimel Säilitamise tingimused: Jahe ja kuiv õhk Kasutatakse ravitööstuses (tabletid) Luuvalu vastu Kolhitsiin (2) Sulamistemperatuur: 155 - 157 Molaarmass: 399,437 g/mol Biosaadavus: 45%: Illegaalne (v.a retsept) Huvitavat Kui anda kolhitsiini inimesele, kes ei tohiks kolhitsiini tarbida, võib saada mürgituse Toksiline looduslik toode Harilik sügislill sisaldab palju kolhitsiini, kolhitsiin seostub mikrotuubulitega ja depolümeriseerib (lagundab) neid. Selle tulemusena peatub mitoos metafaasis, samuti inhibeeritakse aksonaalset transporti neuronites. Mürgistuse tagajärjed Palavik Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Lihasnõrkus Neeruvalud Hapnikupuudus Kõrvalmõjud Neutropeenia (valgevererakkude muutused) Aneemia (raua puudus) Kahjustab luuüdit Biosüntees Click to edit Master text styles Second level Third level
Tauhüpotees Alzheimeri tõve ja mitmete teiste vanusega seotud neurodegeneratiivsetse häirete, mida kutsutakse taupaatiateks (tauopathy), korral on täheldatud neurfibrillaarsete tängude esinemist. Neurofibrillarsed tängud on filmanetsed inklusioonid pürimidaalneuronites ning nende kontsentratsioon on patoloogiliseks markeriks Alzheimeri tõve raskusastme määramisel. Peamine tängude komponent on ebanormaalselt hüperfosforüleeritud ja aggregeeritud tau vorm. Tau proteiin on mikrotuubulitega seostuv valk, mille füsioloogiline roll on mikrotuubulite stabiliseerimine raku tsütoskletis. Teda esineb rohkelt aksonites ning peale mikrotuubulite stabiliseerimise on ta oluline vesiikulite transportimisel, sest ta tagab mikrotuubulite võrgustiku, mis on vajalik aksonaalseks transpordiks neuronites. Normaalse täiskasvanud inimese ajus esineb kuus erinevat lahustuvat tau isovormi, mis on määratud kõik ühe geeni poolt, kuid tekivad erineva geeni splaisingu tulemusena
Struktuurivalkudele orienteeritud ravimid Suunatud tsütoskeleti valgule tubuliinile ning selle polümeriseerumisele, mis on oluline raku pooldumises. Colchicine - aas-safranist, seostub tubuliiniga ning blokeerib polümerisatsiooni, mis hoiab ära raku sisenemise mitoosifaasi. Muudab neutrofiilid liikumatuks, millest tuleneb selle põletikuvastane toime. EI KASUTATA Vinkristiin - blokeerib samuti polümerisatsiooni. Vähiravim. Taksool - jugapuu koorest, seostub mikrotuubulitega ja stabiliseerib neid, takistades depolümerisatsiooni, arestides rakutsükli mitoosifaasis. Vähiravim kemoteraapias. Peptiidid ja valgud ravimitena Hormoonid. Kui organism neid ise toota ei suuda vajalikus koguses. Võimaldas rekombinantne DNA tehnoloogia. Vajalikku valku kodeeriv inimese geen kloneeritakse ja ekspresseeritakse mõnes kiirelt kasvavas kultuuris (bakter, pärm, kasvajad). Puuduseks manustamise keerukus, kiire metabolism ja võimalik immuunvastus. Insuliin - diabeet
Vesiikulite liikumine on kōige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mōlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. 2. Määravad tsütoplasma vōrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mōjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitega seotud valgud Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vōimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Närvikoest on eraldatud pōhiliselt 2 tüüpi MAP-valke: HMW-valgud (high-molecular weight proteins) m.w. 200-300 kDa tau-valgud; m.w. 40-60 kDa. Antikehade abil on näidatud, et mōlemad seostuvad piki kogu mikrotuubulit.
ots LIISI KINK 44 BIOKEEMIA test I Mikrotuubulid (MT) on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki MT põhjustades ühe MT paindumist teise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Düneiini interaktsioonid mikrotuubulitega Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalmolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. Tsütosoolsed düneiinid ja kinesiinid Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubuleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja
transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal
aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel loomarakkudel ja alamate taimede rakkudes. Lokaliseerub rakus tuuma lähedal
neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal Neuronite perikaarüonis ning jätketes paiknevad fibrillaarsed struktuurid – neurofibrillid Tegemist on tsütoskeleti elementidega – mikrofilamentide, neurofilamentide ning mikrotuubulitega Mikrotuubulite põhiülesandeks on neuronite ja eriti jätkete kuju toestamine Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson Hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks Närvikiu moodustab telgsilinder, milleks on akson või dendriit ja selle katted Akson ja dendriidid
laseb läbi kõik, mis < 5000 daltonit. Valkude transpordiks transportvalgud. - lisaks sünteesib lipiide. Intermembraanne ruum - keemiline koostis sarnaneb tsütosoolile. Sisemembraan - sisaldab palju fosfolipiidi kardiolipiid, mis vähendab ioonide läbilaskvust - palju spetsiifilisi transportvalke ja ensüüme (hingamisahel). Maatriks - Palju ensüüme (CoA süntees, tsitraadi (Krebsi) tsükkel) - DNA - ribosoomid. Organiseerimine rakus: On mobiilsed ja plastilised. Seostuvad sageli mikrotuubulitega. Lokaliseeruvad sageli paikadesse, kus suur energiavajadus 104. Hingamisahela üldpõhimõte. Kemoosmootne protsess ja ATP süntees.Tsüaniidi toimemehhanism. Kõrge energiatasemega elektronide transportahel (hingamisahel), mis koosneb kolmest ensüümkompleksist – 1,3,4, mis on sisemembraani sisse ehitatud ning 2 transporter-molekulist ubikinoon ja tsütokroom C. Selle tulemusena tekkiv elektrokeemiline prootonite gradient ja prootonite tagasivool käivitavad ATP süntetaasi. Elektronide
annaabi.ee 
