Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii loomsed ja taimsed toiduained. NORMAALSE TARBIMISE?
1 SELGITA MÖISTED TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim. TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge)
organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. 5. Valkude tähtsus. Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon). Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud on vajalaikud ka eluprotsesside reguleerimiseks (n. vitamiinide ja mineraalainete ainevahetus), keemilise energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike
ensümaatiliste protsesside kontrollil osalemiseks, B-kompleksi vitamiinide aktiveerimiseks. · Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel. · Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste mikrotoitainetega. Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi). Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil.
kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on need, mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (n. 300-400g süsivesikuid ööpäevas). Need on vajalikud energia tootmiseks ja organismi kasvuks. Need on asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikad. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja
struktuuri iseloomustavaid nimetusi. 3 2. MIS ON VITAMIINID Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks ning mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses [7]. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Mikrotoitaineteks nimetatakse neid seetõttu, et inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes ning vitamiinidega varustab meid korralik toit. Vitamiinide toimet seostame tavaliselt ainevahetusega. Ainevahetust mõjutavad vitamiinid ensüümide kaudu [1, lk 17]. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul, mis on toodetud vitamiinist.
Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Makrotoitaineid on ka vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Makrotoitained on meile vajalikud asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas
Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad;
annaabi.ee 
