Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult.
aktiveerimiseks. · Energeetilised ained, süsivesikud ja rasvad, etendavad rolli rakkude tootmisel, seedimisel ning püsiva kehatemperatuuri säilitamisel. · Reguleerivad ained, vesi, vitamiinid ja mineraalained, võimaldavad kehal tõhusalt omastada energeetilisi aineid ja sünteesielemente. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoitaineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste mikrotoitainetega. Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi). Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Mikrotoitaineid vajab organism milli- või mikrogrammides (vitamiinid, mineraalained). Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama
5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud, rasvad, süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad, rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks
Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline 4 mikrotoitainete nappus. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. [ibid...] Toiduenergia, mida saame toiduga, vajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast, pikkusest ja kehalisest koormusest. (Soovituslik toiduenergia hulk päevas...) Antud valimisse kuuluvate noorte keskmine toiduenergia vajadus on poistel 2700 kcal ja tüdrukutel 2150 kcal
Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Organismis puudub piisav mikrotoitainete varu selleks, et üle elada pikaajaline defitsiit. Õige toiduvalik võimaldab seda defitsiiti vältida. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende ülemäärane kogus organismi regulatoorseid protsesse. Vitamiinid Organismi jaoks asendamatud, organismi normaalseks funktsioneerimiseks elutähtsad, kuid vajalikud väga väikestes kogustes; Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin
hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Inimkonna ajaloo vältel on söödava toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt
annaabi.ee 
