Lahutusvõime määrab minimaalse kauguse preparaadist, mil me näeme kujutist. 8. Kuidas saab mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Mikroobi lahutusvõimet saab tõsta mikroskoobi numbrilise apertuuri suurendamise teel. 9. Millal kasutatakse immersiooniõli? Miks? Immersioonõli kasutatakse siis, kui kasutame objektiivi x100 ehk suurte suurenduste korral. Immersioonsüsteemi objektiividel saaks läätse suure kumeruse tõttu kasutada mikroskopeerimisel ainult keskosa, sest küljed annavad moonutatud kujutise. Selle vältimiseks kasutatakse mikroskopeerimisel immersioonõli, sukeldades objektiivi läätse õlitilka. Nii satub valgusallikast tulev valguskiirte kimp läbi kondesori peaaegu täielikult objektiivi. 10. Kui suur on mikroskoobi üldine suurendus, kui objektiivi läätse suurendus on x95 ja okulaari läätse suurenuds x10 ? 95x10 = 950 ?? III TEEMA 1
Nitritid negatiivsed Leukotsüüdid negatiivsed Milline on edasine uurimise taktika? NB! Kasutusel on spetsiaalne mikroalbuminuuria test albumiini väikeste hulkade avastamiseks uriinis, mis tavalise testriba uuringuga pole määratavad. Mikroalbuminuuria 30-300 mg albumiini 24 tunni uriinis. Oluline diabeedi korral varase neerukahjustuse avastamiseks (vt IV kursuse õppematerjal ,,Valkude laboratoorne uurimine"). D. Uriini sademe värvimine Mikroskopeerimisel kasutatakse nii natiiv-, kui ka värvitud preparaati. Eelistada tuleks värvitud preparaati. Standardiseeritud uriini sademe värvimiseks kasutatakse supravitaalvärvi (meil kasutusel Sternheimeri värv). Supravitaalvärvi puhul värvuvad rakud iseloomulikult ja seetõttu on kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid;
Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi poolt kasutusele võetud meetodid ja tehtud avastused: 3. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. 4. Siberi katku tekitaja (Bacillus anthracis), kooleratekitaja (Vibrio cholerae) ja tuberkuloositekitaja (Kochi kepike, Mycobacterium tuberculosis) kindlasktegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai ta 1905. a. Nobeli preemia. Koolera uurimise eesmärgil käis korduvalt ekspeditsioonidel Egiptuses ja Indias. 26. Millal koguvad bakterid varuaineid? Vastavalt keskkonnatungimustele, kui on halvad tingimused, siis tekib varuaineid vastavalt vajadusele juurde
Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega. 4 Haigustekitaja peab olema nakatatud organismist uuesti isoleeritav ning identne punktis üks isoleeritud mikroobiga. Kochi postulaadid kehtivad, kui
Skalpell kuivatatakse ja puhastatakse 70% alkoholiga pärast iga proovi võtmist. Preparaadid fikseeritakse kuumutamisega leegis ja saadetakse laborisse. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Põhiline meetod leepra mikrobioloogilisel diagnoosimisel, sest M. leprae pole kultiveeritav söötmetel ja rakukultuurides. Uuritavast materjalist valmistatakse algselt äigepreparaat, edaspidi aga histoloogiline preparaat. Need värvitakse Ziehl-Neelseni meetodil. Mikroskopeerimisel pööratakse erilist tähelepanu mikroobide hulgale preparaadis (vaateväljas). Sellel on diferentsiaaldiagnostiline tähtsus, sest tuberkuloosi puhul on tekitajaid äigepreparaadis vähe, leepra korral enamasti palju. Ravi tulemuste hindamisel arvestatakse homogeensete ja teralise struktuuriga M. leprae rakkude vahekorda preparaadis. Viimaste osakaal suureneb efektiivse ravi korral. Äigepreparaadiga võrreldes on
Rasvkude Rasvkoe kahest vormist (valge, pruun) on rohkem levinud valge rasvkude Lipiidide e rasvaainete kogumiskohaks, hulk looma organismis vb erinevatel perioodidel väga erinev (sõltub toitumisest) Rasvarakud võivad olla väga erineva suurusega, kujult on nad tavaliselt ümarad – lame, pikliku kujuga rakutuum paikneb perifeerselt, seda ümbritseb õhuke tsütoplasma riba Raku täidab neutraalrasva tilk – preparaadi valmistamisel lahustub, mikroskopeerimisel rakk tundub seest tühjana Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest:
annaabi.ee 
