Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini ,,korgiviga" tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset. Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda
On seletatav soojaülekandega, mille põhjustab ruumis olev konvektsioonivool ja soojuskiirgus. Kui ülekanne on suur, siis takistus puudub ja vastupidi. +joonis. 3). Sorbtsioon, kapillaarne konden, veeauru konvek? Sorbtsioon - veeauru molekulkate materjalipooride seintel. Võib pakseneda ja auruda, kuid ei liigu märgatavalt kapilaari seinal. Kapil. kondensioon - peene kapillaari täitmisel veega tekib eriti kõver menisk (adhesioonijõud) (mikroprao korral kuni 10,3m), mis tõstab kiiresti vee pinda. Veeauru konvekt - sooja ülekandumine koos gaasi või vedelikuvooluga. Õhuvool kannab kaasas niiskust ja siirdab seda ühest punktist teise. Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s)
Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. Veaga veini peab kliendile välja vahetama.
Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks (kinnine, umbne, kergelt suitsune, kõrbenud karamell), mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed AS Kiil & Ko Müügiosakonna telefon: 6790 680
väikesed poorid jne. Lihtsuse mõttes vaatleme ainult horisontaalseid ja vertikaalseid mikro- pragusid. Skeem 4.4 Mikropraod kivis Horisontaalne mikropragu surutaks jõuvälja poolt kokku ja ta ei muuda üldist tugevust. Horisontaalne mikropragu Skeem 4.5 Jõuvälja jätkumine läbi horisontaalse mikroprao Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 26 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Pragu areneb edasi Praoga paralleelsete surve- pingete mõjul tekkivad prao
Kui ZrO2 lisada veidi (3...15%) CaO, Y2O3, või MgO, siis säilib tetragonaalvõre (osaliselt või täielikult) ka madalatel temperatuuridel. Seda nim osaliselt või täielikult stabiliseeritud struktuuriga ZrO2. Sellise struktuuriga ZrO2 on suure tugevusega, kuna mikorprao ees toimub suurte tõmbepingete tõttu tetragonaalse võrega ebastabiilsete kristallide muutmine monokliinse võrga kristallideks. Sellega kaasneb kristallide mahumuutus ja energia neeldumine, mis viib mikroprao leviku peatumisele. Käesolevaks ajaks on saavutatud ZrO2 keraamika paindetugevuseks kuni 2000 MPa ja purnunemissitkuseks 6...12 MPam1/2. ZrO2 on suur korrosiooni- ja kulumiskindlus ning väike hõõrdetegur. Ta on ka suure kuumuspüsivusega ja väikese soojusjuhtivusega. ZrO2 üheks iseärasuseks on see, et tema joonpaisumistegur on ainult 20% väiksem kui malmil, mistõttu sobib ta hästi sisepõlemismootorite silindrite hülsside ja klapipesade valmistamiseks. c)Si3N4-keraamika
segi erinevad suurusjärgud, millised veekogused läbivad konkreetset betoonkonstruktsiooni. Betoonkonstruktsiooni veeläbilaskvuse tasandid kapillaarpoori tasand (Mehta 1986) juuspraod suurusega 0,01 m kuni 1 m: kapillaarpoorid tekivad värske betooni veega täidetud aladel. Selle suurusjärgu tasandil tungivad vesi ja agressiivsed ioonid ühendatud kapillaaride kaudu betooni põhjustades täiendavalt armatuuri korrosiooni. mikroprao ja üleminekutsooni tasand (Ngab jt. 1981) üleminekutsoon suurusega 10 m kuni 50 m ja mikropraod suurusega <0,1 m kuni 100 m: mikropraod võivad tekkida sisemise soojuse ja kahanemise või väliskoormuse mõjul. Üleminekutsoon on kergelt vett läbilaskev kiht täiteaine osakeste ümber. Täiteaine 216 osakesi ümbritsevad mikropraod ca 60 päeva pärast seda, kui betoon on
annaabi.ee 
