Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel. Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism. Need jaotatakse mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks kaitsemehhanismideks. Esimesed pakuvad kaitset nt nahk ja limaskestad. Organism töötab välja spetsiifilisi, nakkushaiguse tekitanud mikroorganismi vastaseid kaitsekehi ehk antikehi. Inimene muutub haiguse suhtes immuunseks. Nakkuse allikaks on haige inimene või loom. Haigus võib levida · Otsesel kontaktil · Õhu kaudu - piisknakkused
aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid, konserveerivad ning desinfitseerivad ained mõjuvad enamusele mikroorganismidest toksiliselt, samas aga leidub tüvesid, mis kohastumusena keskkonnatingimuste suhtes on kas lihtsalt muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks või neil on välja kujunenud metaboolsed rajad, mis võimaldavad selliseid ühendeid lagundada. Ühendi toime mikroorganismile sõltub olulisel määral tema kontsentratsioonist. Näiteks võivad keedusool ning suhkrud vajalike toitainete (mineraalained, energeetiline tooraine) allikatena väikestes kogustes mikroorganismide kasvu soodustada või olla selleks lausa hädavajalikud, suuremate kontsentratsioonide puhul aga hakkab toimima osmoos ja mikroorganismid hukkuvad ning seega nimetatud ühendid käituvad konservantidena.
a) jahutamine 0+2° 5 päeva kuni 1 kuu aega b) külmutamine 20-40° juures kuni 1 aastani 3) soolamine liha, kala, seened, maitserohelised 4) marineerimine kasutatakse äädikat 5) hapendamine soola veega 6) suhkru abil konserveerimine kõige vanim konserveerimisviis, vett jääb vähem, seepärast säilitusaeg on pikkem 7) suitsutamine võib toiduaine soolata, siis suitsetamise käigus eraldub vesi ja mikroorganismile, kahjulike suitsus leiduvate ainetega immutamine a) külmsuitsutamine 20+40° mõnu päev kuni nädal (kala) b) kuumsuitsutamine 70+140° 15 min kuni mõni tund. Toiduainete säilitamist mõjutavad tegurid 1) mikroorganismide elutegevus a) bakterid toimub toiduainete hapendumine ja käärimine, mõningad eritavad mürgist ainet, osa bakterid on ka kasulikud kasutatakse ainete tööstuses. Näiteks piimhapebakterid,
Tuberkuloosi, tüüfuse ja siberi katku vastane vaktsiin o Formaliiniga töödeldud e anatoksiin e toksoid Teetanuse vastane vaktsiin o Inaktiveeritud tüved e surmatud vaktsiin Neid on rohkem, sest enamikke mikroobe ei õnnestu nõrgestada Difteeria, läkaköha, katku, koolera ja tüüfuse vastane vaktsiin pH mõju mikroorganismile: · Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja
otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab väävliühendeid kui ainsat energiaallikat. Erinevalt varemtuntutest oli uus tüvi atsidofiilnejaomas optimaalset kasvu madala pH väärtuse juures. Vapo Oy sai patendi Thiobacillus sp. TJ 330-le. Juba looduslikult happeline turvas on sobivaks kasvukohaks leitud mikroorganismile. Turba happelisus biofiltris tõuseb aja jooksul veelgi, kuna sulfiidi oksüdatsiooni lõppsaaduseks on happeline sulfaat. On täheldatud ka mõne vahesaaduse esinemine. 35. Põllumajandussektoris on kasutatud turvast järgmistes valdkondades: 1. alusturbana loomakasvatuses-Kasutatakse vähelagunenud (10…14%) rabaturvast, mille niiskus on kuni 50%, tuhasus kuni 10% ja lisandeid kuni 10%. Üle 20% lagunemisastmega turvas ei ole allapanuks kõlblik. Põhjus – kuivalt tolmab ja märjalt on
t. kaks üheahelalist nukleotiidide ahelat ühinevad omavahel kaheahelaliseks nukleotiidahelaks – s.o. dupleksiks ehk hübriidiks vaid juhul, kui neid moodustavad nukleotiidid on komplementaarsed: adeniinile (A) vastab tümiin (T) ja tsütosiinile (C) guaniin (G). Hübridisatsioonireaktsiooni korral on üks nukeliinhappe järjestus pärit “tuntud” mikroorganismilt (näiteks gripiviiruselt A). See ahel on proov ehk sond (probe). Teine ahel kuulub uuritavale mikroorganismile ehk sihtmärgile (target), mida püütakse kindlaks teha. Positiivne hübridisatsioonireaktsioon näitab, et uuritavas materjalis on sama mikroorganism, millest valmistati sond. Üheahelaline nukleiinhape, mida kasutatakse sondina, võib olla nii RNA kui DNA. Moodustuvad kaheahelalised hübriidid võivad olla kas DNA-DNA, RNA-RNA võis siis DNA-RNA ahelad. 63 Joonis 1. Nukleiinhapete hübridisatsiooni põhimõte
annaabi.ee 
