Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. · Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. · Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset
Nende metabolism sõltub kasvusubstraadist ja keskkonnast. Imetajate soolestik sisaldab erinevaid mikroorganisme, mille liigid, asukoht ja arvukus sõltuvad konkreetsest loomast. Eriti oluline roll on mikroobidel mäletsejate aine- ja energiavarustuses, inimesel ja teistel ühemaolistel imetajatel on bakteritega tugevasti asustatud vaid jämesool. Enamikel imetajatel piki soolestikku tõusev mikrofloora gradient, nii liigirikkuse kui arvukuse suhtes. Imetajate soolestiku mikroflooral on oluline osa peremeesorganismi enda ensüümide toimele mittealluva taimeraku seinte materjali lagundamisel. Just sellised kiudained varustavad soolestikus elavaid suuri bakteripopulatsioone energiaga. Need energiaallikad mõjutavad ka võõrainete mikrobioloogilist metabolismi. Mõned toidukiu liigid nagu pektiin võivad bakterikasvuks soodsa keskkonna loomise teel mõjutada selliste ksenobiootikumide toksilisust, mis vajavad metaboolset aktiveerimist jämesoole anaeroobse mikrofloora poolt
rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
hulka võivad kuuluda mitmed haigustekitajad ning need mikroobid võivad kurgus püsida mitmeid aastaid, sel juhul on tegemist mikroobikandlusega. Inimene ei pruugi sellest ise teadlik olla, kuid võib nakatada teisi. Organismi kaitsemehhanismide nõrgenemisel ka ise haigestuda. Maos on vähe mikroobe, kuna seal on happeline keskkond. Happekindlad mikroobid (nt tuberkuloosi tekitaja võib röga allaneelamisel seal kaua säilida) jäävad seal ellu. Peensoole mikroflooral on tähtis osa seedimisprotsessis, ainevahetuses ja organismi kaitsefunktsioonis. e. Normaalse mikrofloora esindajad toimivad antagonistlikult patogeensete mikroobide suhtes. Eriti olulised on soole- ja tupekepikesed. f. Uriinil on mikroobe uhtev toime, samuti uriini pH toimib keemilise barjäärina. g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale
juurepesssu jaoks +24 C. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusreziim enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu.
Biotehnoloogiliselt kasutatakse biofilme erinevate biokemikaalide tootmiseks, mis leiavad kasutust nii meditsiinis kui tööstuses. Kuigi inimese erinevad väliskeskkonnale avatud kehapinnad (nt nahk, hambad, silma sarvkest, nii hingamisteid kui ka seedekulglat kattev limasekreet) soodustavad bakterite kinnitumist, on tänu kudede loomulikule puhastuvõimele biofilmi moodustumine neile siiski limiteeritud. Suurim positiivne mõju inimese tervisele on seedekulgla mikroflooral, mille liigiline koostis varieerub piki seedetrakti (osad bakterid kinnituvad seedetrakti 126 epiteelile, osad asuvad vabalt seedetrakti luumenis). Inimese seedekulgla bakterid toodavad vitamiine (enterobakterid sekreteerivad põhiliselt vitamiine K ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus
annaabi.ee 
