referentlaboratooriumis TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Õhk võib olla saastunud perekondadesse Bacillus, Micrococcus, Staphylococcus, Aeromonas kuuluvatest liikidest. Pärmseentest sagedamini perekonna Torulopsis esindajad. Hallitusseentest võib õhus sagedamini esineda Aspergillus ja Penicillum perekondade esindajad. Õhk võib mõjutada toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, lühendada nende säilivusaega ja avaldada mõju toodete mikrobioloogilisele ohutusele. TOIDUKÄITLEMISRUUMIDE ÕHU KONTROLL Koristamata, tolmuse ruumi 1 m³ õhus võib bakterite arv ulatuda kuni 10 000ni. Ollakse seisukohal, et kui bakterite arv 1m³ õhus on rohkem kui 500 mikroorganismi, tuleb koheselt rakendada abinõusid õhu puhtuse tagamiseks. Toidukäitlemise ettevõtte ruumide õhu mikrobioloogilise puhtuse norme ei ole Eestis kehtestatud. MIKROOBIDE ÜLDARV, TAMPOONIPROOV Proovid võetakse puuvillast tampooni abil
Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge
Tallamise tõttu muld tiheneb ja õhureziim halveneb, juurestiku ja mulla siseste võsundite kasv pidurdub. Palju sõltub taime liigist. On liigid mis taluvad tallamist: aasnurmikas, karjamaa raihein, valge ristik. Väljaheited oluline: suur hulk toitaineid muulda tagasi, ööpäevasel karajatamisel lämmastiku tagasi 60 %, P ja K 80%, Osalisel karjatamisel 10h, staub lämmastikust tagasi 30%, fosfor ja kaalium 30 ja 40%. Suve jookusl tekitab lehm karjamaale 25 tonni sõnnikut. Oluline mõju mikrobioloogilisele tegevusele. Loob head eeldused karjamaa taimedele kasvamiseks. Negatiivne et rohusöödavus väheneb, vajalik hooldusniitmine ja karjamaaäkega. Karjatamise optimaalne aega ja vaheaeg Tähtis, et rohi süüakse kiiresti ja lühikese aja jooksul ja siis pikk periood taastumiseks. Kõige väärtuslikum rohi on noorem rohi, 1 kg kuivainet=1kg piima. Maksimaalselt söövad siis kui rohi 12- 20 cm kõrge. Selline rohi lubab toota 20 kg piima rohu kuivaine abil. Väga õige aja
Üleminek terav (rebenenud) üleminek Plaatjalt murenev Tihenenud üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või väheste Alumine kiht struktuuriagregaatidega muld Ebaühtlane sügav juurestatus Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid 12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,) 13. Mulla poorsus, poorsuse liigid. Mulla üldpoorsus on 40-60%. Kapillaarne (väga väikesed, mullasõmerate sees) ja mittekapillaarne poorsus. Nende suhe peaks olema 1:1. Kapillaarsed on täidetud mulla niiskumisel veega, mittekapillaarsed on täiedetud õhuga, need on suuremad. Poorides asub mulla vesi ja õhk, mis on vajalik taimede kasvuks ja organismide elutegevuseks. Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40%, ekstreemsetel tingimustel isegi kuni 30%. 14
tete juhtkond vastutab vee nõuetekohase kvaliteedi tagamise eest. Veeproove peab võtma ning hindama regulaarselt. Ettevõtetest, mis on ühendatud üldisesse veevõrku, peab veeproove võtma vähemalt üks kord aastas. Iga kuu tuleb vee- proove võtta ja analüüsida ettevõtetes, mis on ühendatud üldisesse veevõrku, kuid kus on olemas ka veehoidlad. Samuti tuleb iga kuu analüüsida ettevõtteid, millel on privaatne veevarustus. Proovid allutatakse mikrobioloogilisele kontrollile, kusjuu- res keemilisi veeanalüüse tehakse üksnes vajadusel. Proovid tuleb võtta aseptiliselt ning võimalikult üldise veevarustusega liitumise punkti(de) lähedalt (algallika lähedalt) ning samuti mitmetest ettevõttesisestest punktidest. Eraldi tuleb analüüsi- da külma vee ja segatud külma/sooja vee kvaliteeti. Analüüside arv sõltub ettevõtte suurusest ning veevõtukohtade arvust. Mikrobioloogilised veeanalüüsid peavad
välisseinte krohvitud soojustusvilla kasutamine. Sellise lahenduse juures tuleb meeles pidada, et fassaadi vihmatõkkeks on ainult kohvikiht, mis peab vältima vee seina sattumise. Siiski on soojustuskrohvi veepidavusega esinenud palju probleeme. Eriti suur probleem on olnud igasuguste liitekohtade, läbiviikude ja fassaadikinnituste veepidavusega. Kui vesi pääseb veetõkke taha, märgab ja niisutab see soojustust ja puitmaterjale, luues soodsad võimalused mikrobioloogilisele (hallitus, mädanik, bakterid jne) kasvule. Lisaks detailide ja liitekohtade hoolikale projekteerimisele (kõik detailid tuleb välja joonistada ja hinnata niiskustehnilisi riske) ja ehitamisele tuleb hoolikalt valida ka ehitusmaterjale. Krohvi ja fassaadivärvi puhul on olulised omadused veeaurujuhtivus, veeimavus, elastsus, tugevus jne. Väga õhukese krohvi korral küllastub krohv kiirelt veega ja vesi voolab mööda fassaadipinda alla. Kui krohvis on läbiviigud või praod, on oht, et
annaabi.ee 
