Sõna „loodusteadus” mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab teatud komponente: • Probleem • Hüpotees • Katse hüpoteesi kontrolliks • Järeldus hüpoteesi kehtivuse/mittekehtivuse kohta • (Uus probleem, kui hüpotees ei leidnud kinnitust) • Teooria Näiteks mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: • Mikrobioloogid- mikroorganismide uurimine • Mükoloogid- seente uurimine • Ornitoloogid- lindude uurimine • Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine • Antropoloogid- inimese uurimine Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus http://www.slideserve.com/mayda/loodusteaduslik-uurimismeetod Bioloogia Põltsamaa Grete Päärand 30.11.2014
Vaatlused/katsed hüpoteesi kontrollimiseks Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist.
· Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel. Ökosüsteemi tasand: · Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud (nt. Järv). · Ökosüsteeme uurib ökoloogia. Biosfääri tasand: · Kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. Teaduslik uurimismeetod Uurimisobjekt: Nt mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: Mikrobioloogid- mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine. Mükoloogid- seente uurimine Malakoloogid- limuste, nt maismaatigude uurimine Ornitoloog- lindude uurimine Ökoloogid- biotoopide või ökosüsteemide uurimine Antropoloogid- inimeste uurimine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur. (kontrolltaim, katsetaim). Teaduslik fakt:
KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt.
KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt.
lahendamine. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming, Craig Venter, Joseph Lister jt olulised mikrobioloogia. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide
K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja kirjeldamine, 1898 – Golgi kompleksi avastamine ja kirjeldamine 3) III etapp raku ehituse ja talitluse elektronmikroskoopiline uurimine. Alates 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop. 1950 – 60 algab tänapäevane rakubioloogia, kus raku uurimine on muutunud kompleksteadusharuks (koostöös teiste teadusharude esindajatega – molekulaarbioloogid, mikrobioloogid, biokeemikud. 2. Rakuteooria põhiseisukohad (6). Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja nende elutegevuse produktidest. Erinevate organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest Rakk saab alguse üksnes rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikku kooskõlas. Hulkrakses organismis moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos
Bakteri genoom Organismi kõik geenid kokku, temas kodeeritakse kõik organismi omadused. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia kaudu ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. Kui see homoloogsus on madalam, siis ei kuulu võrreldavad tüved samasse liiki. Ühte perekonda kuuluvatel liikidel peaks DNA homoloogsus olema 40%-60% 5. Antonie van Leeuwenhoek, Louis Pasteur, Robert Koch, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming. Delfti koolkonna mikrobioloogid. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. A von Leeuwenhoek valmistas üheläätselisi mikroskoope mille suurendus oli 200-300 korda; kirjeldas hallitust, algloomi, vetikaid, pärme, baktereid; avastas punased verelibled ja spermatosioidid; 1683 a avaldas esimese joonistuse bakteritest; pipraleotise katse ja teised katsed bakteritega ( äädikahape, kuum kohv jne)
Isoleeris esimese vabaltelava N2 siduja bakteri Clostridium pasteurianum. Seega teeb Vinogradski esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. 32. Alexander Fleming. Avastas lüsosüümi ensüümi, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. 1928. aastal avastab Penicillium notatumi poolt toodetava stafülokokke pärssiva ühendi penitsilliini. 33. Delfti koolkonna mikrobioloogid. 1. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) 2. Martinus Willem Beijerinck (1851-1931) 3. Albert Jan Klyuver (1888-1956) 4. Cornelius van Niel (1897-1985) VI 34. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Ahelkokid ehk streptokokid Thiomargarita namibiensis, Streptococcus
toodanguga ja see omakorda toorainega sellise toodangu tootmiseks. Toiduohutusel otsene seos ka keskkonna kvaliteediga. Standarditega on reguleeritud järgnevad valdkonnad: vee kvaliteet, heitvete kogumine ja kahjustamine, vastuvõetavad elukeskkonnatingimused jne. Toiduohutuse tagamise süsteemis peavad töötama adekvaatsed spetsialistid. Süsteemi peavad kindlasti olema kaasatud sellised spetsialistid, nagu toiduinspektorid, arstid, veterinaararstid, mikrobioloogid, molekulaarbioloogid, keemikud ja toidutehnoloogid. Ohud millised põhjustavad inimese haigestumise või vigastamise jaotatakse kolme klassi: bioloogilised ohud; keemilised ohud; füüsikalised ohud. Lihatoodete puhul tuleb kõige olulisemateks oma esinemissageduse ja tõsidusastme tõttu pidada bioloogilisi ohtusid, mis põhjustavad eeskätt toidumürgistusi. Esineb kahte tüüpi toidumürgistusi. Esiteks võivad toidumürgistusi esile kutsuda mikroorganismid, mis satuvad toiduainete kaudu
ainega selle tootmiseks. Toiduohutusel on otsene seos ka keskkonna hügieeniga. Standarditega on reguleeritud järgmised valdkonnad: vee kvaliteet, heitvete kogu- mine ja kahjutustamine, vastuvõetavad elukeskkonna tingimused jne. Toiduohutuse tagamise süsteemis peavad töötama adekvaatsed spetsialistid. Süs- teemi peavad kindlasti olema kaasatud sellised spetsialistid, nagu toiduinspektorid, 18 arstid, veterinaararstid, mikrobioloogid, molekulaarbioloogid, keemikud ja toidu- tehnoloogid. Ohud, mis põhjustavad inimese haigestumise või vigastumise, jaotatakse kolme klassi: · bioloogilised ohud, · keemilised ohud, · füüsikalised ohud. Lihatoodete puhul tuleb esinemissageduse ja tõsidusastme tõttu kõige olulisema- teks pidada bioloogilisi ohtusid, mis põhjustavad eeskätt toidumürgistusi. Esineb kahte tüüpi toidumürgistusi. Esiteks võivad toidumürgistusi esile kutsuda mikro-
annaabi.ee 
