pürogalloolpunasega. 6 NÄIDE: Uriini keemilise uurimise tulemused: Glükoos negatiivne Ketoonid negatiivne Erikaal 1,020 Erütrotsüüdid 3+ pH 5,0 Valk 2+ Nitritid negatiivsed Leukotsüüdid negatiivsed Milline on edasine uurimise taktika? NB! Kasutusel on spetsiaalne mikroalbuminuuria test albumiini väikeste hulkade avastamiseks uriinis, mis tavalise testriba uuringuga pole määratavad. Mikroalbuminuuria 30-300 mg albumiini 24 tunni uriinis. Oluline diabeedi korral varase neerukahjustuse avastamiseks (vt IV kursuse õppematerjal ,,Valkude laboratoorne uurimine"). D. Uriini sademe värvimine Mikroskopeerimisel kasutatakse nii natiiv-, kui ka värvitud preparaati. Eelistada tuleks värvitud preparaati.
kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata: · sagedane öine urineerimine · väsimus · peavalu · vererõhu tõus Diabeedi korral annab neerukahjustusest kõigepealt märku valgu (albumiini) ilmumine uriini albuminuuria. Algava neerukahjustuse korral on albumiini hulk uriinis minimaalne ja seda näitab mikroalbuminuuria. Seetõttu on valgu kindlakstegemiseks vaja üks kord aastas teha uriinianalüüs. Albuminuuria tekib enne seda, kui ilmnevad neerukahjustust näitavad muutused vereanalüüsis. Üks kord aastas on vaja teha ka vereanalüüs kreatiniini taseme määramiseks. Selle järgi saab hinnata neerufunktsiooni kreatiniini kliirensit või glomerulaarfiltratsiooni. INSULIIN Insuliin on hormoon, mis reguleerib suhkru (glükoosi) sisaldust veres.
halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. 10 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Kui on neerukahjustus koos valgu eritusega, siis on vajalik toidus piirata valku, vererõhu tõusu aitab vältida soolavaene toit. Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired.
verejooksu. Ajuvereringehäirete tavalisest sagedasem esinemine tuleneb osaliselt asjaolust, et suhkruhaigetel on sageli normaalsest kõrgem vererõhk. Arterite ahenemist soodustavad ka kõrge vererasvade tase ja vere hüübivuskalduvus. Hilistüsistuste vältimiseks: Hoidke veresuhkur tasakaalus. Hoidke oma vererõhk korras. Ärge suitsetage. Tarbige hästi vähe alkoholi. Laske oma silmapõhju uurida vähemalt üks kord aastas. Laske korrapäraselt teha uriini mikroalbuminuuria-uuringuid (vähemalt üks kord aastas). Kandke põhjalikult hoolt oma jalgade eest ning laske diabeediõel või arstil vähemalt üks kord aastas neid kontrollida. Viivitamatult tuleb pöörduda arsti poole ka tagasihoidlikena tunduvate jalavigastuste korral. 8 Hoolitsege, et teie vere rasvasisaldust jälgitaks regulaarselt.
ateroskleroosi haigestumise risk on 3-5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2- 4 suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga. Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast
tüsistuste edasiarenemist. Laserravi vajaduse otsustab silmaarst. Silmapõhja sidekoestumisel ja ka klaaskeha verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia) Neerudes on juussooned e kapillaarid keerdunud päsmakesteks. Vere liigne suhkrusisaldus võib neid väikeseid veresooni kahjustada ja areneb skleroos. See omakorda tingib neerude verevarustuse halvenemise. Neerude talitus häirub ja uriini hakkab erituma valku, tekib nn mikroalbuminuuria. Hiljem võib erituva valgu hulk suureneda ja organismis areneb valgupuudus. Seoses veresoonte kahjustusega käivitub mehhanism, mis tõstab vererõhku. Eristatakse staadiume: I staadium (mikrovalk uriinis, võimalik kõrgenenud vererõhk) II staadium (valk uriinis, kõrgenenud vererõhk) III staadium (valku uriinis palju, kõrge vererõhk, neerupuudulikkus ehk jääkainete kogunemine, valgupuudus organismis)
klaaskehani võivad tekitada sinna verevalumi. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus. (Proliferatiivne retinopaatia). Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Vere liigese suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerude kapillaarid. Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Diabeetilise nefropaatia staadiumid: I staadium - esineb mikrovalku uriinis ja võib kõrgeneda vererõhk II staadium - esineb valk uriinis ja kõrgeneb vererõhk III staadium - uriinis esineb palju valku ja esineb kõrge vererõhk. tekib neerupuudulikkus ehk jääkainete kogunemine organismi. Esineb valgu puudus organismis.
annaabi.ee 
