aastate lõpu1980. aastate olulisemaid ja mõjukamaid suundi ajaloos üldiselt ja kultuuriajaloos kitsamalt. Ajalooline antropoloogia on tänaseni kaunis mõjukas suund ja paljudele on ta enam-vähem sünonüümne "uue kultuuriajaloo" mõistega. Ajalooline antropoloogia ei ole selgepiiriline nähtus, vaid pigem hübriidne. Oluline on silmas pidada, et mõiste on levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele aga tihti erineva tähenduse. Mikroajalugu Mikroajalugu on 1970ndatel võrsunud kultuuriajaloo suund, mis asetas rõhu minevikunähtuste ,,mikroskoopilisele" uurimisele. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikat on olnud peamised edendajad kultuuriajaloolased. Selleks et uurida tervikut, tuleb uurida selle osasid. (ühe seiga, nähtuse või isiku põhjalik analüüs lubab teha üldistusi terviku ehk üldisema kohta). Eesmärk analüüsida n-ö tüüpilisi erandeid, s.t. väga hästi dokumenteeritud
analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold
kommunikatsiooniajaloost ☼ raamatu- ja lugemisajalugu kujutasid endast 1970.–1980. aastatel väga olulist uue kultuuriajaloo eesliini, kus töötati välja mitmed üldised teoreetilised arusaamad kultuuriajaloo eesmärkidest. ☼ alates 1990. aastatest on raamatu- ja lugemisajalugu hakatud üha enam käsitlema osana kas üldisemast kirjakultuuri ajaloost (kõik kirjasõnaga seonduv) või siis kommunikatsiooniajaloost (ideede ja teabe ringluse uurimine möödaniku kultuurides) 14.04 Mikroajalugu ja argiajalugu 1970-1980. aastatel sündinud mikro - Itaalias sündinud argi - Saksamaal Mikroajalugu: ☼ mikro - kasutatakse mikroskoopilist meetodid, vaadeldakse mikroskoobi all. uurimismeetod pöörab tähelepanu detailidele ja üksikasjadele ☼ 1970. aastatel Itaalias võrsunud kultuuriajaloo suund (it. k. microstoria), mis asetas rõhu minevikunähtuste “mikroskoopilisele” uurimisele. Alates 1980. aastatest leidnud järgijaid mitmel pool maailmas
Ta uurib Lutherit kui indiviidi, samuti sotsiaalset konteksti, kuivõrd oli ühiskond reformatsiooniks valmis. 3. Uuteks ideedeks võib nimetada uusi ajaloo uurimise meetodeid. See annab võimaluse vaadelda mingit ajaloosündmust teistsugusest vaatepunktist, tõlgendada seda varasemast teistmoodi. Ajasõlm on sissevaade konkreetsesse aastasse, aga seeläbi ka ajastusse. Ajalugu uurides võib keskenduda pidevatele sündmustele või vaadata hoopis selle muutumatust. Mikroajalugu tegeleb ühe konkreetse minevikunähtuse uurimisega ning seejuures üritatakse teha järeldusi terviku kohta. Emmanuel le Roy Ladurie kasutas just sellist meetodit, kui uuris Lõuna-Prantsusmaa talupoegade ühiskonda ja kultuuri. Oluliseks said mentaalsed mustrid ehk püsivad materjalid. Ajasõlme 1314 juures võib välja tuua suure näljahäda aastatel 1315-1317, mille tagajärjed mõjutasid kultuuri rahva palvetest polnud abi ja kiriku autoriteet hakkas kõikuma
sokeeriva teema poolest. Ei ole just tavaline rääkida sellest, et poeg abiellub oma emaga, olles enne tapnud oma isa. Need on kõik omamoodi ,,suured" lood ja on püsima jäänud just omapärasuse tõttu. Arvatavasti on kunagi neid niiöelda suuri lugusid rohkemgi, mis aastasadadeks püsima jäävad. 2. Antud tekstikatke pärineb Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm". Carlo Ginzburg oli üks esimesi mikroajaloolasi. Mikroajalugu on üks kaasaegsetest ajaloo uurimise vormidest ja selle puhul uuritakse tavaliselt kas mingit kindlat isikut või sündmust. Seda tehakse loomulikult väga detailselt ja põhjalikult. Teoses ,,Juust ja vaglad" ongi põhjalikult käsitletud mölder Menocchio elu ja tema põhimõtteid. Tegevus toimub 16. sajandil ja vaadeldakse pigem Menocchio elu kui tervikut, mitte tema elu möldrina, nagu pealkirjast mulje võib jääda.
inimese kehast ja inimese isiksusest. 9. Mida tähendab mõiste „kultuuriline teine“? [Kultuuriajalugu, lk 144] “Kultuuriline teine” on uurija jaoks võõras ja kauge, tundmatu rahvas, kultuur või piirkond. Distantsi võib luua aeg, sotsiaalne või geograafiline kontekst. 5 10. Mille poolest erinevad mikroajalugu ja argiajalugu? [Kultuuriajalugu, lk 146–147, 149] Mõlemad uurimissuunad uurivad senise ajaloo diskursuse kõrval tähelepanuta jäänud tavainimeste igapäevaelu, kui argiajaloo fookus lähtub eelkõige uuritava subjektiivsest kogemusest, siis mikroajaloo fookus käsitleb uurimisainest küll detailselt, kuid siiski objektiivselt. 11. Mida tähendab, et tunded on kultuuriliselt konstrueeritud? [Kultuuriajalugu, lk 151]
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja
Rangemas teaduslikus tähenduses on uuringud seotud mentaalsusega. Mentaalsuse moodustavad alateadlikud hoiakud, menetlused jne, mis on teatud kultuurikandja jaoks loomulikud. Annaalide koolkond (Lucien Fevre, Jacques le Goff, Georges Duby jne) la longue durée pikaajalised uuringud. 20. sajandi alguses uuriti sündmusi, suuri süsteeme ja inimeste kohta nendes süsteemides, isikukeskset ajalugu. annaalide koolkonna ajaloolased uurivad ajalookonteksti, inimese igapäevast elu, mikroajalugu, umbisikulist ajalugu. Ajaline skaala on teine. Uuritakse päevikuid, päevaraamatuid, õpikuid, teatmikke jne. uuritakse ajaloolise alateadvuse jälgi. c) subkultuuride uurimine. Subkultuur on ühiste normide või käitumismallidega sotsiaalne grupp. Subkultuurid tekivad: 1) vanuse või soo järgi, 2) tegevuse või eriala järgi. Neid iseloomustab sageli salakeel: keskajal arstide ja kaupmeeste keel; 3) religioon (lahkusulised), 4) etniline subkultuur: ungarlased Transilvaanias.
annaabi.ee 
