Diana Leesalu See raamat räägib Janterite perest.Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
Maarja Pohl 10C Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" Lugu räägib paralleelselt 12-aastasest Mikust ja tema 18-aastasest õest Mirjamist. Mikku kiusatakse koolis suuremate poolt iga päev. Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd
lahkuma, sest Andres ''vargapesakonda'' kauem oma krundil ei tahtnud hoida. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" E 1. Miks tulid urjadnikud Jaani juurde pärast küünlapäeva? Kes suunas ametnikud Väljasoo sauna ja miks? Tulid saunast varastatud kraami otsima. Anni isa Andres, sest ta arvas, et Jaanil on varastatud kraam.. 2. Kuidas suhtus Jaan, kuidas ema laste varastamisesse? Kuidas Jaan karistas Mikku ja Manni varastamise eest? Nad ei tahtnud seda uskuda. Jaan lubas karistada valusasti aga andis hoopis karistamise asemel lastele saia. 3. Kust leiti poest varastatud kraam? Kuidas tuli vargus avalikuks? Joosep Vahi talust leiti. Joosep Vahi sulane oli purjus peaga mõne sõna pillanud, mis ulatus politsei kõrva ja talu võeti läbiotsimisele. 4. Kes mõistis Jaani üle tegelikult kohut? Missugune oli see otsus? Anni isa Andres. Kohtu
mandariinikastid, kompvek ja martsipan, hoogne fokstrott, magus kirsikompott, sdjuardess, uuel staadionil, kaks portsjonit, kas tahad süüa, maja värvitud fassaadil, kaunilt kujundatud etikett, ei teinud midagi liigset Harjutus 4. Leia tekstist 15 häälikuõigekirjaviga. Mikk polnud homsele koolipäevale mõeldes heas tujus: ta oli pahane ema peale, kes ei tahtnud talle elektronkella osta, ja kiusliku õpetaja peale, kes oli täna päevikusse kahe kirjutanud. Sõber Raitki oli garderoobis Mikku ärritanud: poiss rääkis Lyllile uue anekdoodi ja tüdruk kihistas saladuslikult vastu. Nüüd oli Mikk terve õhtu diivanil lamades mõelnud, kuidas Lyllile ja Raidile homme vingerpussi mängida, sellist vingerpussi, mis need kaks lõplikult tülli ajaks. Ta läks riiuli juurde ja võttis sealt entsüklopeedia: ehk saab targast raamatust abi? Mahhinatsioonide väljamõtlemine polegi ju alati nii kerge, ka võib vingerpuss nende senistele sõbralikele suhetele lõpu teha
Millise vastukaja saite õpilastelt ja õpetajatelt? Vastukaja on üldjoontes olnud väga positiivne. See on mind isegi üllatanud. Praegu on "Mängult on päriselt" üsna paljudes Eesti koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Ja möödunud aastal käsitleti seda ka üleriigilisel kirjanduse olümpiaadil. See teeb muidugi palju rõõmu. Mulle on jäänud mulje, et õpilastel on olnud huvitav seda lugeda. Ja see on pannud neid mõtlema nende probleemide üle, mis Mikku ja Mirjamit vaevavad. Võib-olla on see sellepärast, et nad tunnevad seal raamatus ära iseennast või neid ümbritsevaid inimesi. Need teemad on neile lähedased ja arusaadavad, nad on nendega ise kokku puutunud. Mõned õpetajad on väitnud, et minu ja veel mõnede minuga samal ajal kirjandusmaailma tulnud noorte autorite raamatud on tekitanud lugemishuvi ka õpilastes, kes seni ei ole sugugi tahtnud ühtegi raamatut kätte võtta. Kui see on tõsi,
kaks tema sõpra, mina ja mu sõbra ema ja vene poiste vanemad. Laiemalt eestlased ja venelased. Konflikti põhiküsimuseks võiks arvatavasti lugeda vaenu kahe rahvuse vahel. Konflikti arengus oli mitmeid etappe. Esimene etapp oli see, kui venelaste seltskonnast ütles keegi Mikule roppuse. Teine etapp oli see, kui Mikk vastas roppusele. Kolmas etapp oli see, kui vene poiss lükkas Miku pikali. Neljas etapp oli see, kui Mikku viskas üks vene poistest kiviga säärde. Kuues etapp oli see, kui mõlemad seltskonnad hakkasid omavahel sõimu vahetama ning venelaste seltskond hakkas eestlaste seltskonna poole liikuma. Seitsmes etapp oli, kui seltskonnad hakkasid teineteist kividega loopima. Kaheksas etapp oli see, kui eestlaste seltskond taganes aia taha, läks poolelioleva maja osa teisele korrusele ja pildus sealt venelasi kividega edasi. Üheksas etapp oli see, kui venelased tungisid eestlaste majja
Jüri saab teada ja läheb pojapoega otsima. Tahab teda kepiga lüüa, aga kukub enne. Koju minnes mõtleb ,et ükski poeg ,kelle on üles kasvatanud, pole õigesti välja kukkunud. Ilmari poja tahab õigesti üles kasvatada. Eeva käib Paaglandi prouade juures pesu pesemas, aga ühel päeval jääb raskelt haigeks. Jüri ei saa enam öövahiks tagasi tööle ja Ilmari raha ka vastu ei võta. Herman ei ole ka ammu kirjutanud, arvab vist ,et vanemad surnud. Jüri kohtab turul Saaremaa Mikku, kes on ka juba ligi 50 a. vana. Räägivad elust. Eeva tervis halveneb veelgi ja arst ei anna enam lootust. Lõpuks sureb. Toimuvad matused, maetakse kallisse kirstu, mille jaoks on ammu juba raha korjatud neil. Riided on ka juba enne sõda ostetud, uhked. Naabrid imestavad ja samas on pahased, et neile lauda ei tehtud peale matust. Ilmar saab ta surmast alles peale matuseid teada lehe kaudu. Jüri ei taha temaga tegemist teha. Tahab ainult, et teda maetaks sinna kõrvale
ja sellele järgnenud katku, nagu ka Saksa ordu mõjujõu kasvamist. Nii koosneb ,,Risti riik" justkui kahest eri romaanist. Selle teine osa ,,Mõõk" kirjeldab mõisaelu, kus varem metsas vabalt elanud Karvikud on uute isandatega leppinud. Veljo Kahl 12.b Arvo Mägi ,, Uued isandad" Selles raamatus räägib Arvo Mägi ühe suguvõsa juhtumistest Liivi sõjast kuni Põhjasõjani. Raamat jutustab Laari, Enriku, Anti, Mikku, Riko, Siimu, Joosu, Peepu, Volemri ja Antsu tegemistest. Räägitakse põhiliselt sellest, kuidas inimesed hakkama saavad nendel rasketel aegade, kui külast käivad läbi erinevate maade sõdurid ( poolakad, rootslased, venelased ). Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud. Kord tulnud külla uus kirikuõpetaja, kellel oli väga ilus lauluhääl, usust ta eriti ei teadnud, natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda
põhjustega – süsteemi kriisiga, mis kutsus esile revolutsiooni (selle dateerimises puudub üksmeel) –, lähtuvad üldjoontes moderniseerimise teooriast, mis läänes hakkas levima 1960. aastail.11 Teised seevastu loevad toimunut kunstlikuks, eba- loomulikuks ja kalduvad pooldama vandenõu- (välise või sisemise)teooriate mitmesuguseid variante.12 VANDENÕU PERESTROIKA VASTU Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitu olulist dokumentide kogu- mikku, mis kajastavad impeeriumi viimastel aastatel Nõukogude Liidu võimu- ladvikus toimunut, mille peamiseks sisuks olid Mihhail Gorbatšovi algatatud reformid – perestroika. Siin on aktiivsust üles näidanud Gorbatšov-Fond, publit- seerides dokumente fondi arhiivist (AGF). 2006. aastal ilmus fondi väljaandel “NLKP KK poliitbüroos...”,13 milles on valik NLKP Keskkomitee sekretäri ja poliitbüroo liikme Vadim Medvedjevi ning Gorbatšovi abide Anatoli Tšernjajevi
",ustunud tisse. M6nev6rra vdhem on rakkudes ldmmas- aineid. Nende sisaldus on enamasti tile 80%. .alevad pa tikku, fosforit ja v;ieivlit, sest need esinevad pea- Anorgaaniliste ainete p6hiosa moodustab vesi. .-.,ktsioonici miselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. K6ik Enamiku organismide veesisaldus jdeib vahe- ...' 16pp-pro kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad mikku 70...95"/o, kuid niiiteks m6nede meduu- :gaaniliste, kokku ile 98% raku keemiliste elementide kogu- siliikide rakkudes on vett kuni 98%. , rnoodustu massist. Et organismid vajavad k6iki neid suh- Rakkudes esinevate anorgaaniliste ja orgaa- -ise kdigus teliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid niliste ainete keskmised sisaldused on esitatud -
dab selles vahemikus seost arc . Sarnaselt on siis defineeritud ka arkuskoosinus ehk arccos , ainult vahemikuna on kasutuses . Olenevalt eesmärgist võib mõnikord kasutada muidugi ka mõnda muud vahe- mikku. Veelgi enam, vahepeal tahaksime kõiki vastuseid korraga esitada. Siis kirju- tame umbes nii: 218 proportsioonid ja kolmnurgad Sel juhul ei ole meil küll rangelt enam funktsioon, vaid loetleme lihtsalt kõik sirge ning siinusfunktsiooni lõikepunktid ja neid on palju! Arkustangens
seejärel alustagem puhastamist. Mingil juhul ei tohi tolmu kulutatav aeg tublisti, sest enamus tõsiseid rikkeid enne- ja pori maha pühkida kuiva lapiga. Nii tuhmuvad värvi - tatakse. tud ja kroomitud pinnad juba mõnekordsel puhastamisel. Selleks et hooldustöid teha õigel ajal, tuleb pidada märk - Hea on pesta masinat kummikäsna või lapiga voolikust mikku, kuhu kantakse läbisõidud ja tehtud hoolduste kuu- 192 13 Mootorrattad 19 3 päevad. Samuti on kasulik üles märkida ka bensiini kulu; kölvi põhi; samaaegselt kontrollitakse kolvi ja silindri mille suurenemine viitab riketele
annaabi.ee 
