Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust "loobude vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" Nõukogude Venemaa maksis Tsaaari-Venemaa kullavarudest 15 miljonit rubla Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28.november 1918 enamlaste sissetung algab Vabadussõda 23. aprill 1919 kokku tuleb Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED
Aasta hiljem, 24.11.1913, hakati tehases laevu ehitama ning samal aegselt jätkati tehase väljaehitamist. Tehasekompleks valmis 19121915 ja tööd alustati 31.05.1913. Juba 1912. a detsembris sai tehas tellimuse miiniristlejate ja seejärel kergeristlejate ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971).
laevastiku juhatajale admiral Vladimir Tributsile, kes organiseeris Tallinna, kui Balti laevastiku baasi kaitse. Tallinnasse oli koondunud umbes 70 000 punaväelast: 10. Laskurkorpus, mille ülem Nikolajev nimetati laevastiku ülema asetäitjaks baasi kaitsel maismaal. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja "Kirov", "Minsk" ja "Leningrad"; 9 miiniristlejat ja 3 suurtükipaati. Õhukaitse kindlustas laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28
V:36% läks sõjaväe toitmiseks, 64% Linnade ja maakondade ülalpidamiseks. 92.Kuidas rahuldasid Eesti väesalgad oma vintpüsside vajadust? V:Sõjasaagi arvelt. Üldiselt üldse palju relvastust saadi sellel teel. 93.Missugused olid üldised sõjale läinud kulutuste numbrid? V:Ligikaudu kulutas Eesti riik sõjategevusele 178.770 milj. 94.millise summa eest olevat Eesti sõjavägi saanud sõjasaaki? V:12,223 miljoni krooni väärtuses.Sealhulgas kaks inglaste poolt kinnivõetud miiniristlejat. 95.Millised olid Eesti riigi võlad teistele riikidele? V:Soomele- 21 500 000 Soome marka, Prantsusmaale 13 695 221 Prantsuse franki, Inglismaale -1 109 549 naela, Ameerika Ühendriikidele 12 066 221 dollarit. 96.mis Riigile oli Eesti võlg kõige suurem? V:Inglismaale- 30% üldsummast. 97.Kuidas avanesid võimalused Eesti Vabadussõjaks? V: need avanesid Vene Revulutsiooniga 1917 aastal. 98.Millal võidi asuda Eesti riigi kavakindlale ülesehitamisele?
löögiosana omas ratsapolk häid võimalusi tegutsemiseks. Ratsaväe relvastusse kuulusid kergemad käsirelvad püstolid ja mõõgad. Mõõkade kuju ja päritolu oli väga erinev. Kasutusel olid nii Gruusia kui Türgi päritolu kõverad mõõgad kui ka Vene Tsaariarmee mõõgad (vt. LISA 1.1, 1.2) Eesti mereväe aluseks sai sakslastelt üle võetud endine Vene suurtükilaev, millele meie poolt pandi nimeks ''Lembit''. Detsembrikuu lõpul 1918 vangistati Tallinna all veel kaks Vene miiniristlejat, mis anti Eesti mereväele. Nende nimedeks said ''Lennuk'' ja ''Vambola''. Omaette sõjalaevastik tekkis ja Peipsi ja Pihkva järvedel toetati maaväe tegevust, pommitades oma suurtükkidest vaenlase rannaäärseid seisukohti. 4 Tänu Inglise laevastikule ja Soomest saabunud välisabile, vabatahtlike ja materiaalse abi
Venemaa oli poliitilises isolatsioonis ja nende strateegiline luure lapsekingades. Pimeduses kobav juhtkond aga nägi igas varjus tonti. Näiteks kardeti paaniliselt Soome sõttaastumist. Selliste luulude otseseks tagajärjeks oli Vene 7. armee kokkuvarisemine - Soome piirilt ei toodud täienduseks ühtki meest, isegi siis mitte kui reserve polnud enam kusagilt mujalt võtta. Samuti oli neile täielikuks üllatuseks Inglise eskaadri ilmumine Soome lahte, mistõttu kaotati 2 miiniristlejat. Sageli oli neil ka probleeme vastase elavjõu hindamisega - kord ala-, samas ülehinnati vastase jõudu. Kokkuvõtteks võib lisada, et Vabadussõda oli ja on Eesti ja eestluse ajaloo tähtsaim sündmus aegade algusest saadik, kõrgudes kustumatu mälestusmärgina järeltulevate põlvede südameis.
annaabi.ee 
