Erakonna põhiseisukohad: Eesti Reformierakonna põhieesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame otseseid toetusi, sest need jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust.
aastal kogusummas 771 884 000 eurot (2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve- 2012] 25.04.2012). Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 34 lõike 1 alusel on kaitstavateks sotsiaalseteteks riskideks rasedus ja sünnitus, haigus, tööõnnetus, ülalpeetavaks muutumine, eakus ja töökoha kaotus. Samas sisalduva arstiabi miinimumstandardi kohaselt peab arstiabi hõlmama nii ennetavat arstiabi kui ravi, mis on tingitud haiguslikust seisundist, sõltumata selle põhjustest, samuti rasedust ja sünnitust ning nende tagajärgi (artiklid 7 ja 8). Arstiabi andmise eesmärgiks on kaitstava isiku tervise, töövõime ning võime iseenda eest hoolitseda säilitamine, taastamine või parandamine (artikkel 10 lg 3). Eesti ravikindlustuse eesmärgiks on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste
Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakseks on 2009. aastal 2.8% palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks 1.4% palgafondilt. Töötuskindlustusmakse määra otsustab ja teeb valitsusele vajadusel ettepaneku selle muutmiseks töötukassa nõukogu. Töötuskindlustus tagab töötule Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi ja Euroopa Sotsiaalharta nõuetele vastava sotsiaalse kaitse. Euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandardi kohaselt peab töötasust sõltuv hüvitis moodustama vähemalt 45% töötuks jäänud inimese varasemast palgast. Eestis makstakse esimesed sada töötuks olemise päeva töötuskindlustushüvitist 50% töötaja varasemast töötasust. Alates 101. päevast langeb hüvitis 40% töötaja varasemast töötasust.hüvitise suurus arvutatakse keskmisest ühe kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul
Standart on ebamäärane Välismõõdupuu, et mõõta selle riigi õigusüsteemi pädevust, solvab riiki ja riigi süsteemi. Olenemata sellest, kas riik on alla või üles seda mõõdupuud Erinev õigusstandard välismaalastele tekitab kahekordse diferentseerimise, kus standard on kahekordselt allapoole keskmisest standardit. Kas võrdne kohtlemine on vabanduseks selleks, kuidas koheldakse välismaalast, võttes arvesse rahvusvahelise miinimumstandardi? See ei ole vabanduseks. Küsimus ei ole võrdus, küsimus, kas teda on koheldud alla tavalise tsivilisatsiooni standardit. Tegemist oli ebainimliku vangistusega. Oluline rahvusvaheline põhimõte- riigid ei tohi teiste riikide siseasjadesse sekkuda. Dubais vana-aastaõhtul üks briti turist, kes oli moslemiusku, läks poitseisse ja teatas, et teda on vägistatud lux hotelli vannitoas. Temaga kaasa läks ka naise kihlatu. Politsei vahistas
Reguleerimismeetodid Reguleerimismeetodite all on mõistetud neid iseloomulikke võtteid, mis on omased tarbijaõigusele õigussuhete normatiivsel reguleerimisel. Tarbijaõigusele on olnud iseloomulik järgmiste põhimõtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nõrgema poole huvidest lähtuvalt, s.t. õigusnormid kaitsevad eelkõige tarbijate huve. 2. Tarbijaõigus on üldiselt imperatiivse iseloomuga. Tarbijat kaitsevad sätted võivad kehtestada tarbija kaitse miinimumstandardi. Sellisel juhul on määratletud tarbija kaitse materiaalõiguslik miinimumbaas, milles madalamas õiguste mahus ei ole lubatud kokku leppida poolimperatiivsed normid. Nt VÕS § 62 + ESS § 96 lg 1 Täisimperatiivsete õigusnormide korral on täielikult keelatud seaduses sätestatust erineval viisil kokku leppida. Nt VÕS § 62 lg 1 p 7. 3. Tarbijaõiguse norme võib pidada interventsiooni ehk sekkumisenormideks. 4
Need on 1, 3, 5 ja 6. Kuna säästlikkus on siin piiravaks teguriks, ei saa seda kasutada nende kõverate paremusjärjestuse koostamiseks. Siiski võib kõverat 3 eelistada teistele, sest tarbimine on selle puhul kõrgem igal ajahetkel. Hartwick-Solowi kriteerium ei ütle midagi algseisundi kohta. Areng võib olla säästlik isegi siis, kui elustandard on äärmiselt madal ja jäädagi madalaks, peaasi, et ta veelgi madalamale ei langeks! Seega võiks nimetatud kriteeriumile lisada mingi miinimumstandardi, millest tarbimine peaks alati kõrgem olema. Kõik kuus kõverat rahuldavad minimaalselt talutava eesmärgi, kaks nendest ei vasta miinimunõudele. Kui nüüd vaadata kõveraid kolme kriteeriumi suhtes, selgub, et nõudeid täidavad jooned 1 ja 3. 2. TOOTMISVÕIMALUSTE SÄILIMINE Solow oma töödes teeb ettepaneku vaadelda säästlikkust tootmisvõimaluste säilimise seisukohast. Ta räägib sellest probleemist ka kui tordi jagamise probleemist. Kuidas
Lisaks lastekaitseseadusele reguleerivad valdkonda veel mitmed seadused nagu Eesti Vabariigi põhiseadus, perekonnaseadus, sotsiaalhoolekande seadus jne. Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga (LÕK) 1991. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse alusel (RT 1991, 35, 428), konventsioon jõustus 20. novembril 1991. LÕKi puhul on tegemist olulise lastekaitse valdkonna raamdokumendiga, mis määrab laste heaolu miinimumstandardi. Tähtsaim on põhimõte, et iga laps on väärtus. LÕKi ratifitseerinud riigil on kohustus tagada igale oma jurisdiktsiooni all viibivale lapsele riigi majanduslikke võimalusi arvestades maksimaalsel võimalikul määral konventsioonis sätestatud õigused, kusjuures riigi tegevus peaks keskenduma mitte konventsioonis toodud õiguste ümberloetlemisele, vaid nende õiguste rakendamisele (Aru 2013).
annaabi.ee 
