MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed
Antiikteatri alged sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olulisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, kes julges jumalat mängida. Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule
Antiik ja Keskaja Teater ANTIIK..... Antiikteari algeod sisaldusid rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes
Kinni peeti koha-, aja- ja tegevusühtsuse reeglist. Dramaatika ajalugu Dramaatika tekkis kaugel kultuuri esiajal. Vanad egiptlased olevat korraldanud teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged peituvad loodusrahvaste usulist kultust peegeldavas rahvaluules ja tavades. Arvati, et mõne tegevuse matkimine aitab kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi mänge, mille juures kasutati jumala või loomamaske. Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus kr k tegevus. Vanas Kreekas oli levinud viljakus- ja veinijumala Dionysose kultus. Tema auks korraldati kevaditi 3päevaseid pidustusi dionüüsiaid (3. päev oli pühendatud esivanemate mälestusele). Sikku (või saatürhobust?) matkivas riietuses mehed kujutasid endast D saatjaskonda, jumala auks esitati ülistuslaule
Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kuulsaim teos “Historia”. Tema ajaloolised kirjeldused sisaldavad ka mütoloogilist ainet. 4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta
Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kuulsaim teos “Historia”. Tema ajaloolised kirjeldused sisaldavad ka mütoloogilist ainet. 4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta
väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43). Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt. Näiteks iroonilise naeru miimilist väljendust iseloomustab ainult ühe suupoole kõverdumine ning see väljendab pilget ja sarkasmi (Lunge, 1980, 46). Tundmuste väljendamine on küll tahtmatu iseloomuga, kuid enamjaolt reguleeritav, mida kujundatakse kasvatusega sedamööda, kuidas inimene omandab tema ringkonnas omaksvõetud käitumisnormid, omavahelisesuhtlemise viisi jne. (Lunge, 1980, 48).
(Vikipeedia: Teater) Tragöödia ja komöödia maskid 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke Teatri algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, kus oli palju mängu ja dialoogi elemente. Üldlevinud arvamuse kohaselt on teater tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegu võib selliseid tseremooniaid näha loodusrahvastel; mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevalikommetes. (Nahkur,A.2005, lk27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud
Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev inimene lootis saada selle olendi omadused, keda mask kujutas . Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Tõrvikute valgel
kaasasündinud, sest ka pimedad on suutelised ehmatama, ehkki nad ei ole näinud seda, et jäljendada. Kestvamate ja keerukamate reaktsioonide puhul asetub kaasasündinud reaktsioonimallile õpitud reaktsioonimall ning niiviisi omandatakse kultuurispetsiifilised reaktsioonid. Et teha kindlaks inimese seisnd ei piisa aga ainult ühest tunnusest eraldi (nt inimese välimus ja olek), vaid arvesse tuleb võtta: - sõnalist komponenti - miimilist komponenti - motiive ja eesmärke - konteksti Peamiselt sõltub emotsioonide väljendamine autonoomse närvisüsteemi osast – sümpaatilisest närvisüsteemist. Pupilli laienemine on inimese tahtele raskestialluv reaktsioon, mis viitab erutusele. Autokontakt on inimese enese puudutamine, mis viitab konkreetsele emotsioonile – nt kukla kratsimine tähendab kahtlust; nina sügamine viitab valetamisele jne Kõrgemad tundmused on ainuomased inimestele
annaabi.ee 
