gaas, kui teisi gaase segus poleks; Püld=p1+p2+...=Ʃpi Pi= PüldxXi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). –ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem D=m1/m2=M1/M2 Suhtelist tihedust arvutatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass M≈ 29 g/mol) või vesiniku suhtes (M H2= 2,0 g/mol) ; Dõhk=Mgaas/29,0 ; D H2=Mgaas/2,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ρo= Mgaas[g/mol]/22,4 [dm3/mol] g/dm3 (N: õhu tihedus ρo=29/22,4= 1,29 g/dm3; veeauru tihedus ρo=18/22,4= 0,80 g/dm3 Ideaalgaaside seadused (Boyle`i, Charles`i, Daltoni[ülal]) Boyle`i seadus- konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV= const. P1/P2=V2/V1
T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K); P ja T rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. V0 = (99400Pa * 0,316 dm3 * 273K) / (1000Pa * 273,15K) = 0,29dm3 V: gaasi maht normaaltingimustes on 0,29dm3 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustes ning selle kaudu õhu massi kolvis Õhu tihedus normaaltingimustes valem on: pº õhk = (Mgaas[g/mol]) / (22,4dm3/mol), [g/mol] pº õhk = (29M) / (22,4dm3/mol) = 1,29 g/dm3 V: õhu tihedus normaaltingimustes on 1,29 g/dm3 Seega leian õhu massi kolvis valemiga: mõhk = Pº õhk * V0 ,[g] mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,29dm3 = 0,37g V: õhu mass kolvis on 0,37g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest valem: m3 = m1 - mõhk, [g] Antud: m3 = 144,54g ; mõhk = 0,37g m3 = 144,54g 0,37g = 144,18g ja CO2 mass (mCO2) vahest valemiga: m(CO2) = m2 - m3 Antud: m3 = 144,18g ; m2 = 144,73g
mõhk = õhk V0 mõhk=1,29*0,291683=0,37627g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3=146,88-0,37627 = 146,5037 g ja CO2 mass (mCO2) mCO2=m2-m3 mCO2=147,05-146,5037 =0,5463 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). D= Dõhk =Mgaas/29, 0 => Mgaas=Dõhk*29,0 =1,4518 1,4518*29,0 = 42,1024g/mol Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil. PV=*RT => M= = =41,9751g/mol MCO2-44g/mol = 42,1024g/mol 44g/mol =-1,8976 %=*100%=-4,3% 6. Kokkuvõte ja järeldused Katse tulemuse järgi võib öelda, et saadud tulemus on suhteliselt sarnane tegelikule väärtusele. Vead ilmnesid arvatavasti mõõtmistulemuste ebatäpsuses.
kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (M(H2) = 2,0 g/mol) suhtes: Dõhk = Mgaas/29.0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ⍴0 [g/dm³]= Mgaas [g/mol]/ 22.4 [dm³/mol] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO2 balloon (antud katse juures kasutasin CO2 ballooni),
mõhk = ρºõhk * V0 mõhk = 1,29 · 0,298 = 0,384 g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 143,03 – 0,384 = 142,65 g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 – m3 m(CO2) = 143,22 – 142,65 = 0,57 g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2)ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2). Mgaas = Dõhk * 29,0 = mgaas / mõhk * 29,0 M(CO2) = 1,484 · 29,0 = 43,05 g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil. PV = (m/M)RT M = (mRT)/(PV) M(CO2) = LISA ARVUTUS = 42,896 g/mol 6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2). ∆ = M(CO2) – 44,0 ∆ = 43,05 – 44,0 = -0,95 g/mol ja suhtelise süstemaatilise vea
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale
Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈29,0 g/mol) või vesiniku (MH2= 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk 29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk⋅29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaasg p0 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol). Mgaas Dõhk = ──── 29,0 Gaasi absoluutne tihedus – normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [ g/mol ] Ρ0 = ──────────── g/dm3 22,4 [ dm3/mol ] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid
ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk ja temperatuur, sest nende kahe teguri muutumisel muutub ka gaasi ruumala Milline on gaasi rõhk , temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingmistel b)standartingimustel? a)101325Pa; 273,15K; 22,4dm3/mol b)100000 Pa; 273,15K; 22,7 dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? 29 g/mol [ =Mgaas/22,4; Mgaas= x 22,4] Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri/rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja rõhk/temperatuur ei muutu? Visanda graafik a)suureneb(x-T;y-V) b)väheneb(x-V;y-p) *Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise abil/lihdestilatsioon(kui filterpaber süüakse happe poolt läbi[ma ise mõtlesin selle siia välja, sest mul juhtus ükskord nii XD]) Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik ja arvutused)? Vt protokoll 2.1
katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³] 5) M= = 45,19 [mol/dm³] 6) = 44,96-44,0= 0,96 [g/mol] %= *100= 2,18% Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis. Saime CO2 molaarmassiks 44,19 [mol/dm³] Gaasi ise saime kolvi 0,29[dm³]
ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1)
=1,29 dm dm 3 22,4 mol m=ρ ×V mg mõhk =1,29 3 × 278,5 cm3 =359,27 mg cm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO 2 massi: m3=m1−mõhk =145,24 g−0,35927 g=144,88 g mCO =m2 −m3=145,41 g−144,88 g=0,53 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,53 g D= =1,476 0,359 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= ⇒ M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,476=42,8 2 mol mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T ⇒ M =
=1,295 dm dm 3 22,4 mol m= ×V g mõhk =1,295 3 × 0,294 dm 3=0,38 0 g dm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO2 massi: m3=m1-mõhk m3=149 g-0,38 0 g=148,6 2 g mCO =m2 -m3 2 mCO =149,18 g-148,62 g=0,56 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,56 g D= =1,4 73 0,380 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,473=42,717 2 mol mol 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi MendelejevClapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T M = M P× V
dm dm 22,4 mol m=ρ ×V g mõhk =1,295 3 × 0,295 dm3=0,382 g dm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO 2 massi: m3=m1−mõhk m3=147,2 g−0,382 g=146,82 g m CO =m2 −m 3 2 mCO =147,38 g−146,82 g=0,56 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,56 g D= =1,466 0,382 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= ⇒ M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,466=42,51 2 mol mol 6) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: m R × T ×m P× V = × R ×T ⇒ M =
mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · ideaalgaaside seaduseid · arvutatud molaarmassi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed mass m1(kolb + kork + õhk kolvis) = 146,51g mass m2(kolb + kork + CO2) = 146,68g kolvi maht V = 321ml õhutemperatuur t° = 22°C = 295K õhurõhk = 101 900 Pa Mgaas = 29g/mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs CO2 tihedus kolvis: 29 g / mol ° = 22,4dm 3 / mol °=1,29g/dm3 gaasi maht normaaltingimustel: 101900 Pa 0,321dm 3 273,15 K V° = 101325 Pa 295K V° = 0,229dm3 õhu mass: mõhk=1,29g/dm3 · 0,299dm3 mõhk = 0,386g kolvi, korgi mass: m3 = 146,51g 0,386g =146,124g süsinikdioksiidi mass kolvis: mCO2 = 146,68 - 146,124g = 0,556g suhteline tihedus: D = 0,556g/0,386g = 1,44 CO2 molaarmass
M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk T- toatemperatuur T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol] °= -------------- g/dm3 22,4 [dm3/mol] Õhu mass kolvis: mõhk= °õhk · V° Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem. D= m1/m2=mco2/mõhk Süsinikdioksiidi molaarmass: M(CO2)= D · 29 Absoluutne viga: = Mco2- 44,0 g/mol |Mco2- 44,0| · 100% Suhteline viga: = ---------------- %
Selleks kasutame valemit: V0 = 0 P T 101300 0,314 273,15 V0 = 101 325 293,15 = 292,51 ml = 0,29 dm3 *T0 = 273,15 K *P0 = 101325 Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leiame õhu tihedus normaaltingimustel (0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). mgaas 29 0= 22,4 g/dm3; 0 õhk = 22,4 = 1,29 g/dm3 mõhk = õhk V0 ; mõhk = 1,29 0,29 = 0,37 g Arvutame kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3 = 144,85 0,37 = 144,47 g ja CO2 mass (mCO2) vahest. mCO2 = m2 m3 mCO2 = 145,02 144,47= 0,5473 g
Selleks kasutati valemit: P∗V∗T 0 103700 Pa∗0,311 dm 3∗273,15 K V0 = P0∗T V0 = 101325 Pa∗293,15 K = 0,297 dm3 T0 = 273,15 K P0 = 101352 Pa Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). Mõhk = 29 g/mol Mgaas 29 ρ0 = 22,4 ρ0õhk = 22,4 = 1,29 g/dm 3 m = ρõhk * V0 mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,297 dm3 = 0,383 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 114,22 – 0,383 = 113,837 g ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 – m3 mCO2 = 114,40 –113,837 = 0,563 g
m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk = 29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. M gaas g p0 = 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis. V°= V°==295,14 ml= 0,295 l mõhk = °õhk V°0 mõhk=1,29*0,295=0,381 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m) m=m-mõhk m=124,09-0,381=123,71 g mCO=m-m mCO=124,26-123,71=0,55 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 D== D==1,45 Mgaas=Dõhk*29 MCO=1,45*29=42,1 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. =MCO-44,0g/mol =42,1-44,0=-1,95 g/mol Suhteline viga %= %==4,4% Mollide aru kaudu: n===0,0132 mol M===41,7 g/mol Kokkuvõte või järeldused Gaasiliste ainete molaarmass teoreetiliselt erinev katselisest tulemusest. Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsus ja arvutlus.
mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 152,21 g m2 - m1 = 141,73 - 141,56 = 0,16 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 310 ml = 0,31 dm3 õhutemperatuur t° =22 oC=295,15 K õhurõhk P = 101700 Pa normaaltingimustele vastav õhurõhk P0 = 101325 Pa normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K Arvutan CO2 ruumala V0 normaaltingimustel V0 = V0 =0,29 dm3 Selle kaudu arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk * V0 = 1,29 g/dm3 *0,29 dm3 = 0,374 g ρ0 = Mgaas (g/mol) / 22,4 (dm3/mol) Leian kolvi massi m3 = m1 – mõhk = 152,37 g – 0,374 g = 151,996 g Nüüd arvutan välja CO2 massi mCO2 = m2 – m3 = 152,51 g – 151,966 g = 0,544 g Kuna CO2 molaarmassi arvutatakse suhtelise tiheduse abil, siis tuleb leida CO 2 suhtelise tiheduse õhu suhtes. See on suurus, mis näitab, mitu korda on antud gaas teisest kergem või raskem. m(CO 2) 0,544 g DCO2 = m( õhk) = 0,374 g = 1,45
g/mol) suhtes M gaas Dõhk 29,0 1.14 M gaas DH 2 2,0 1.15 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk ⋅ 29 1.16 4 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas g / mol 0 g / dm 3 22,4 dm / mol 3 1.17
Üldrõhk Püld = p1 + p2 + ... = Σpi Osarõhk pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Moolimurd- ühe komponendi moolide arvu suhe kõikide komponentide moolide arvu 27. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, m1 M 1 D m2 M 2 Mgaas Mgaas väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi Dõhk Dh 2 vesiniku 29 2 suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas (g/dm3) 22,4 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid)
võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetrid, kui gaas on tasakaaluolekus. P*V=n*R*T 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi CO2 töö näitel). m1 M 1 D m2 M 2 Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, D=M(co2)/M(õhk) Mgaas Mgaas Dh 2 Dõhk 2 29 väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi vesiniku suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas 22,4 (g/dm3) 29
PV=nRT rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol], ruumala V [m3]; temperatuur T [K] R = 8.314 J/mol K 28. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi CO2 töö näitel) Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, väljendatakse tavaliselt õhu suhtes või vesiniku suhtes. Mgaas m1 M 1 M gaas DH 2 D Dõhk 2 m2 M 2 29 Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel M gaas (g/dm3) 22,4 6 29
annaabi.ee 
