Esimesest sokist toibunud, ei loobunud Robinson merest. Järgmiseks plaanis ta Gineasse sõita. Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada, kuid selle reisi ajal ründasid neid piraadid ning Robinson võeti vangi ja temast tehti kapteni isiklik ori. Siiski õnnestus tal ühe mauri Xury abiga kahe aasta pärast põgeneda. Veel enne, kui nad kohtasid portugali laeva, missuundus Brasiiliasse, tuli neil tegemist teha metslastega, kes andsid neile juurikaid, viljateri ja vett. Vastutasuks tappis Xury ühe kiskja ja Robinson andis selle metslastele. Pärast pääsemist sõbrunes ta laeva kapteniga. Brasiilias rajas Robinson oma väikese istanduse. Ja ehkki ta oleks võinud seal tasapisi väga rikkaks meheks saada, tahtis ta sündmuste käiku kiirendada ning otsustas Aafrikasse orjade järele sõita. Sellest sai aga tema elu õnnetuim reis. Laeva tabas kohutav torm ja laev hukkus ning koos sellega ka
Sealses peatükis toodi välja ka teine argument ,et kriminaalsus on sünnipärane ehk sünnitakse juba kurjategijatena. Näiteks toodi ka välja kurjategija põhijooned milleks olid näiteks : suur lõualuu, kõrged põsenukid, suured silmakoopad, tatoveerimine. Jäi mulle meelde teadlane Lombros kes pani oma teooriaga väga paljud süütud inimesed trellide taha . Lombros oli mees kel oli lausa kinnisidee ,et kurjategija peab olema seotud loomadega (metslastega) . Esialgsed uurimised küll ei annud talle mingeid seoseid ahvi ja kurjategijaga aga mida rohkme ta uuris seda hullemaks ja jaburamaks läks tema teooria. Ta leidis looduses kui suure mõrvamis ahela ja sidus selle kurjategijatega . Umbes nii ,et putukas on kurjategija kui sööb taimelehte . Kui Lombros sai enda jaoks kinnitust ,et metlane võrdub kurjategija andis ta välja kurjategija iseloomustuse .Millega ta tõi palju peavalu inimestele kes süütult surma või vangi saadeti. Ehk tema
Cook oli oma päevikus kirjutanud, et see oli kõige hädaohtlikum torm tema elus. Ainult suure töö ja vaevaga õnnestus laeval pääseda saare lääneküljele varju. Aeg oli pöörduda tagasi Inglismaale, ja Cook kaalus, kas minna sama teed pidi tagasi või sõita ümber maailma. Ta otsustas valida viimase tee. 19. aprillil hakkas maa paistma ja paistis ilus laht, kuhu laev võis asuda ankrusse. Oligi jõutud Austraaliasse. Üritati saavutada sidet metslastega, kuid see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Algul nad kartsid uustulnukaid, siis aga hakkasid lendama odad. Kuna Cook arvas, et odade otsad võivad olla mürgiga koos, siis liiguti tagasi merele. Meeskond üritas veel mitmel pool maale minna, kuid igal pool kordus sama. Austraalias nähti väga palju uusi linde, loomi ja taimi ja kõik see tundus inglastele väga eksootiline. . Uued katsumused. 10. juuni ööl oli suurepärane kuupaiste ja suurem osa laeva meeskonnast läks magama
jumal", kus tegelased leiavad end korallisaarelt, kuid peagi tekkivad vaidlused ja arusaamatused on aluseks jõhkrale hõimusõjale. Ulatuslikke pingeid täis teos sisaldab sügavat filosoofilist sügavust, kus on selgelt tunda inimeste vaenulikkust ja egoistlikkust, mis võivad äärmuslikes tingimustes ilmsiks tulla juba varajases lapsepõlves. Kuna reegleid ei eksistreerinud, siis see tekitas sellise olukorra, et igaüks võis teha, mida ta heaks arvas, sellist käitumist võib võrdsustada metslastega. Arvan, et sellist käitumisviisi tuleb tõkestada, seega on vaja kasvõi põhireegleid, mida järgida, seega loodusseisundi võimalikkus on vägagi kaheldav, kuna see oleks hävitava ja kaose iseloomuga. Goldingu jutustuse poisid olid kindlasti teadlikud käitumisreeglitest, kuid vastavas olukorras need muutusid, ning mis põhjustasid suuri kannatusi teistele. Siit järeldub see, et isegi teades teatuid norme on võimalik, et tekib võitlus teiste vastu,
Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad. Kiruti Albertit
Ai, ai, ai!" ,,Aga kuis on lugu heererote, botokuudide ja samojeedidega?" küsis Molotov, ,,neid õpetame ka maakerale miini alla panema?" ,,See küsimus pole õieti esitatud," ütles Kulebjakov. ,,Siis ei ole maakeral enam sakslasi, inglasi, venelasi, neegreid, botokuude ega samojeede, vaid siis elab siin ainult inimene, lihtsalt inimene, mõistate? Tänapäev on inimene ori, ka kõige vabam on ori, aga siis on ta vaba, ja iseseisev. Ja nagu me praegu oma kultuuri jagame metslastega -- mõelge ainult: piiritus ja piibel, puss ja püss, -- samuti jagame teda siis inimestega. Aga me teeme rohkem: me hakkame metslastelt omandama ka nende kultuuri. Olete teie kuulnud, et Kordiljeeride ja Amazoni ümbruses leidub nõndanimetatud barbareid, kes tunnevad mürke, millest saksa professoritel pole aimugi. Neil on niisugust imelist ainet, et seda sisse andes võib täpselt määrata, kas inimene sureb tunni, nädala, kuu või aasta pärast
annaabi.ee 
