Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia, kurjategijate ja alama rahvaga. 1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit, mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a
· emotsioonide keel, · tundekeel, · väiteline keel. Siia ritta võiks veel lisada mõned ,,tüübid": vokaalkeel, konsonantkeel, tehiskeel, signaalide keel, kehakeel, sümbolkeel, programmeerimiskeel. Puutekeelest kõneldes suunab Ta meid kahe väga vapra kurt-tumm-pimeda naise Helen Keller'i ja Laura Bridgman'i juurde. [Cassirer, E., 1999, lk. 56] Helen Kellerist, keda Tema õpetaja Anne Sullivan nimetab alguses ,,väikeseks metslaseks," [Keller, H., 1995, lk. 115-120] saab ülimalt optimistlik, elujaatav ja sõbralik inimene, mitmete raamatute autor, kellel on väga ilus käekiri (Helen Kelleri käekirja näidet võib vaadata ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 7 Tema raamatus ,,Minu usk" leheküljel 60). Ta suhtleb sõrmtähestiku abil ja loeb pimedate (Braille'i) kirjas. Usuliseks autoriteediks oli Helen Keller'ile Emanuel Swedenborg. [Keller, H
ajal, sest nad on veel nii vaene rahvas, et ei saa seda endale igapäevaselt lubada, tema arust oli loomi metsast pea võimatu kätte saada, Leemet muutus jälle kurvaks, tundis end nagu teisest maailmast pärit, sest tema teadis, et piisaks ainult ussisõnadest - järgmisena pakuti Leemetile putru, mis talle üldse isuäratav ei tundunud, ta ütles, et sööb igapäev liha, Johannes nimetas poissi metslaseks, Leemet vihastus ja ütles, et on pigem hunt ja sööb liha kui külaelanik ja sööb kõrtest küpsetatud pabulaid - Leemet ja Magdaleena lõpetasid söömise ning tüdruk läks talle küla näitama, mindi koos kloostri juurde munkade laulmist kuulama, järsku tõmbas tüdruk Leemeti puu taha ja uuris, kas poiss teab kuidas inimene libahundiks muuda saab, tüdrukut väga huvitas see ja ta oleks tahtnud isegi seda proovida, kuigi see oleks kristlaste mõttes suur patt
alla. (nt. mingite asjade mittetegemine hoiab halvad asjad eemale, toas vilistamine?) 5. Pühaduse tunnetus – püha on midagi erilist, teistsugust, tavalisest eraldatu. Püha avaldub ajas ja ruumis. Pühad kohad on olemas kõikides religioonides, sellistes kohtades võivad suurema tõenäosusega toimuda kokkupuuted üleloomulikuga. 18. sajandi – 19. sajandi eestlasi peeti metslasteks, kirjakultuuri sel ajal veel ei tuntud. Võiks nimetada neid pigem põlisrahvaks kui metslaseks tegelikkuses. Kirjakultuuri- eelne rahvausund: paiksus ja traditsioonipõhisus. „See on meie vana usk. Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris.
pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja kõik see kambajaa leitsid nad tõde olevat. Kuulamas munadeta kisakoori lonkasid kohale ka Pärtel ja ta kaks sõpra ja selle asemel, et kuulata laulmist hakkasid külakad loopia süüdistusi ja sõimu järjekordselt Leemetile- pidates teda lolliks metslaseks kui tegelt tekkib küsimus kumb see vabam tsiviliseeritud koht tegelt on? Kas tõesti munadeta usuhullude pool? Kui kastraadid lõppetavad laulmise kustub Magdaleena poisse korrale kurtes, et tood vaidelsid terve laulmise aja ja ei kuulnudki midagi. Tagasitulles näitab Johhannes poistele kuidas leham piinata- tegelt tema väitel on need ausda tõhusad mida saksa talli poiss talle oli õpetanud kui Johannes oli noores eas võetud munakdega kaasa hooraks Roomas
tahtele. * Rousseau: ,,Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas" mõistuse ja hariduse ahelad. * Rousseau: ,,Inimene on loomult hea ja ta armastab õiglust ja korda." inimene on hea, kuid ühiskond ja saatus on meid rikkunud. * Rousseau uskus, et kõik lapsed peaksid lugema Robinson Crusoe't, sest seal on näide õilsast metslasest, kelleks inimesed peaksid saama. * Ta uskus, et ühiskond oma teadmiste ja probleemidega on rikkunud võimaluse saada õilsaks metslaseks ning algselt hea enesearmastus on muutunud isetuseks. * Rousseau: ,,Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." kihistumine ja kultuur olid tema jaoks samad asjad. * Rousseau: ,,Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimese loomuliku kombelisust, luksus on teinud inimese nõrgaks ja maneerid kalguks." * Ta uskus, et kultuursema ühiskonnaga, tekivad suuremad pahed. * Ta pidas tähtsaks seda, et noori tuleb kasvatada läbi südame kasvatuse ehk laps peab ise
annaabi.ee 
