2.Programmilise muusika mõiste. 3.Romantikute 3 lemmikteemat. 4.Mis olid shubertiaadid? 5.Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 6.Masurka ja poloneesi mõiste. 7.Etüüdi mõiste. 8.Kirjelda Schumanni loomingut. 9.Nim. 3 Schumanni teost. 10.Kes olid davidsbundlerid? 11.3 fakti Schuberti elust. 12. Kirjelda Schuberti loomingut. 13. Nim. 4 Schuberti teost. 14.,,Metshaldja" sisu. 15. 3 fakti F.Liszti elust; millise uue zanri tõi Liszt sümf. muusikasse? 16. Nim. 3 Liszti teost; 3 fakti Liszti loomingu iseloomustamiseks. Kordamisküsimused 11.kl.-romantism. 1.Nim. 5 muusikalist uuendust romantismiajal. 2.Programmilise muusika mõiste. 3.Romantikute 3 lemmikteemat. 4.Mis olid shubertiaadid? 5.Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat tklaveripala. 6.Masurka ja poloneesi mõiste. 7
3 Kristi Salve. Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval. Veidikene vepslastest: maa, rahvas, kultuur. Arvutivõrgus: http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vepsa1.html 4 Kristi Salve. nimetatakse mecanena (`metsanina').5 Antud juhul on kuidagi vale öelda, et metshaldjast saab halb olend, sest inimene selle halva tegelikult endale põhjustas ning kuna metshaldjas on kaitseolend, siis just seda ta teebki, kaitseb. Hoopis teine lugu on aga metshaldja kui deemoniga. Deemonlikud olendid on olnud vajalikud õigeuskliku külamaailma tasakaalus hoidmiseks, neil on olnud otsekui inimkäitumise kontrollija, sandarmi roll. Peaaegu iga külaühiskonna liige on oma elus metsa eksinud või siis kuulnud sellest mõnelt lähedaselt vahetult kogejalt. Eksimine väga eluline juhtum, mille eest on pidanud hoiatama juba lapsi. Eksimise toimumise algeks on koht, mitte inimene ise või juhus. Isikulise eksitaja puhul esineb kaks erinevat eksimisseletust
Tähtsal kohal olid veel sümfoonilised poeemid,ooper,ballett ja operett. Franz Schubert (1797-1828) See Saksa helilooja elas vaid 31 aastaseks,ent jõudis luua üle 50000 muusikateose.Enamuse tema loomingust moodustasid laulud ja klaveripalad.Kuid ta kirjutas veel ka 19 ooperit ja 9 (8) sümfooniat.Tema viimast sümfooniat nimetatakse ....... sümfooniaks.Tuntumad laulutsüklid olid ,,Ilus möldrihüüe" ja ,,Talvine teekond".Tuntumateks soololauludeks aga ,,Metshaldja" ja ,, Ave Maria" .Scuberti elu oli traagiline ,sest ta tegeles vaid heliloominguga ja see tõttu oli ta maj.olukord kehv.See nõrgendas tema tervist.Helilooja eluajal said tuntuks vaid tema laulud.Sümfooniline muusika aga alles aastakümneid pärast surma. Fryderyk Chopin (1810-1849) See Poola helilooja elas vaid 39 aastaseks.Ta sündis Poolas ja lõpetas Varssavi Kõrgema Muusikakooli.Juba siis peeti teda muusikageeniuseks.Oma kodumaal oli ta tunnustatud helilooja.Loomult
hiis kui kultussalu, selgelt piiritletud pühakoht (vt hiieaiad); kõrvalises kohas asuv paik; hiis kui kalmistu; nt Kodavere iite-kalme, Jõhvi ijekalmu hiis kui (demoniseeritud) üleloomulik olend; soome hiidet `hiiud', hiidenväki `hiie elanikud' (vrd kalmanväki `kalmulised'), vesihiisi (=veehaldjas), hiidenkarja `hiie kari' (vrd liivi siist ni'emõd `sinised lehmad', mje'r-niemõd `merelehmad') Agricolal (1555) sõna metshaldja tähenduses. 17. Arutle teemal, mis tähendus on olnud eesti ja/või vadja rahvatraditsioonis kividele (ja allikatele) ohverdamisel. Missugused piirkondlikud erisused kirjeldustes ilmnevad? vadjalastel kivi juures söömine (kuke keetmine). Kui nad on kogunenud, riietuvad nad üleni valgesse ning palvetavad hea ja rikkaliku kalasaagi eest, tõotades mereemale esimese püütud kala keedetult tagasi anda.
Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune), näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on meelitanud ka ilusa lauluga. Võib esineda ka prahina vee peal. Näkil on mustad hambad, ta
aga lapsele kõige hirmsam karistus. Vägivald laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline. Kõlblus normide kontroll lasus igapäevaselt kogukonnal. Poja sünd perre oli väga suur rõõm. Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks. Lapsi karistati riidlemise, sõimu, laksude ja vopsudega, raskemate pahanduste eest said nad peksa. Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust.
saab, seal löövat ta sisse ja kuradi vastu maad. Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad hoolega kinni, et kurat tuppa ei roomaks ja pikne sisse ei lööks. Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis vanajumal riidlevat kuradiga. Liivi muistendi kohaselt võtvat vanakuri omale koera kuju. Müristamise ja välgu ajal ei tohtivat ühtegi koera enda ligi lasta, ka mitte oma koera, kuna ei olnud teada kas see pole mitte vanakuri ise. Vadja metshaldja memoraat räägib kuidas kuri võtab endale haldja kuju ja otsib äikese ajal varju inimeste läheduses. Pikset peeti heaks. Eesti muistend musta härjana pagevast vanakurjast. Piksenool ajab alati vanakurja taga, kuna see tahtvat taevast päikest, tähti ja kuud varastada. Liivi muistend kuradist veehauas. Vanakuri peitis end veehauda ja õrritas pikset ajades paljast tagumikku veest välja. Pikne palus külamehe abi vanakurja
esimese eksimuse peale inimese vastu. Järeldub, et viinamarjad on ka siin hapud. Haldjad on talurahva jaoks kättesaamatud ning kahe nii erineva rassi vahel ei saa sündida midagi head. Seda uskumust võib laiendada ka inimestevahelistesse suhetesse keskaegses kultuuriruumis - nii selgitati ja põhjendati klassisüsteemi paikapidavust ning näidati, et inimene ei tohiks ihaldada kättesaamatut/keelatut. Haldjas on alati inimesest võimsam. 4 “Selles, et metshaldja ja inimese ühistel lastel on üliinimlikud võimed, peituvad kreeka mütoloogia jumalate laste juttude algmed.” (Masing 1998:180) 5 “The Esthonians believe that the Neck has fish’s teeth. An Esthonian legend relates that one time a girl was stopt by a pretty boy that had on him a handsome peasant’s belt and forced to scratch his head a little. She did so, and while she was so engaged she was,without her knowledge, fastened to him by his belt, but the rubbing of her hand
annaabi.ee 
