Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija. RUBEUS HAGRID: heasüdamlik hiiglane, kes töötas Sigatüüka kooli juures metsavahina. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisaks olid tal sügavad mustad silmad. TEGEVUSKOHAD SIGATÜÜGAS: Sigatüügas on nõiduse ja võlukunsti kool. See on tohutult suur loss, mis on mugude eest kaitstud. Kooli kõrval on Keelatud Mets, kuhu nagu nimeski on öeldud, on keelatud minna. Sigatüükal on neli maja. Need on Gryffindor, Slytherin, Ravenclaw ja Huffepluff.
Hermione Granger on Sigatüüka kõige suurem õppija, vähemalt oli kuni vahejuhtumini trolliga hingedepäeval. Granger sai Potter ja Weasly heaks sõbraks just peale hingedepäeva, kui viimased olid Hermione tigeda metstrolli käest päästnud. Hermionel oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Rubeus Hagrid oli südamlik hiiglane, kes omal ajal oli Sigatüükast välja visatud kuid kooli direktor oli lubanud tal kooli metsas metsavahina töötada. Hagrid oli Harry esimene tõeline sõber ja giid võlu- ja nõidusemaailma. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisaks olid tal sügavad mustad silmad. Albus Dumbeldore ehk Sigatüüka direktor mängis raamatus olulist rolli, esiteks käskis just tema Harry mugude juurde elama viia, teiseks oli tema see kes võttis Sigatüüka esimese klassi õpilase Potteri lendluudpalli
Vladimir Majakovski Vladimir Majakovski sündis Gruusias, kolmest lapsest viimasena.Ta isa töötas metsavahina. Vanemad olid Ukraina päritolu. Kuigi Majakovski rääkis gruusia keelt koolis ja sõpradega, räägiti kodus vaid vene keelt. 14-aastasena võttis Majakovski osa Kutaisi linnas toimuvatest sotsialistlikest meeleavaldustest. Pärast isa äkilist ning enneaegset surma aastal 1906, kolis perekond laste parema hariduse nimel Moskvasse.
Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911. aastal läks ta pensionile ning asus elama taas Hallistesse üüri korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina. Kõige selle kõrvalt valdas ta peale emakeele küülaltki hästi vene ja saksa keelt, ta mängis viiulit ning tal oli selle aja kohta juba üsna suur raamatukogu, kus eriti ajalooraamatud ja üldse teaduslikuma ilmega teosed olid eelistatumad ilukirjandusele. Samuti pidas Hans Semper innuka ühiskonnategelasena tähtpäevadel kõnesid, juhatas laulukoori ning oli ristimistel ja matmistel pastori eest väljas, nagu selle aja kooliõpetajalt seda oodati.
klahvi alla ja ütles: ,,Näe, heli tuleb siit.", mispeale õpetaja pärast pikka Urmasele otsa vaatamist Beethoveni ,,Für Elise" mängis. Urmas leidis, et loos oli kaks vale nooti ning õpetaja soovitas tal hakata klaverit õppima. Ta õpetas Urmasele lood, mille ta kooliaktusel ette kandis. (Ibid, lk 15) 1970. aasta sügisel kolis Urmas perega Meremõisast Viti metsavahimajja, Vääna mõisnike kunagisse jahimajja, millest sai Urmase kõige kallim kodu. Isa töötas kohaliku metsavahina, ema hakkas tööle Vääna jahilossi, mis sai üheks Urmase lemmikmängukohaks, komandandina. Talle meeldis oma samme mõõta ja põhjalikult üle lugeda, talviti olid tema sinkavonkalised bussi- ja rongirajad kilomeetrite pikkused. Talle meeldisid väga verstapostid, eriti nulliga lõppevad. See on nii tänaseni. (Ibid, lk 16) 21. augustil 1970 sündis perre neljas laps Karl. Urmas pidi tema ja Siiri järele vaatama. Suur osa
Kui ehitused said valmis, oli tal plaan kodu ligidal olevale madalikule paisjärv rajada (seda läbiv oja üles paisutada). See sai teoks koos naabrimeeste abiga. Uno jõudis oma elu jooksul pidada mitmeid ameteid - kolhoosi osakonna juhatajast ja peaagronoomist kahe kolhoosi esimehe ja riigikogu liikmeni. Ta oli jahimees, talle meeldis ka niisama metsas marjul ja seenel käia. Kuni pensionile jäämiseni ta töötaski metsatöölisena, metsavahina. Pensionärina meeldis talle sellesama järve ääres, mille ta oli rajanud, kala püüda, niisama istuda. Kui tal tervis juba halvemaks läks, püüdis ta ikka iga päev korra järve ääres käia, see oli talle väga tähtis. Hiljem tubaseks jäädes luges ta niipalju kui vähegi suutis. (Intervjuu Maie Antoniga 12. 12 2012) 2.2. Uno tütar Eve Anton Minu isa, Uno Antoni lapsepõlv möödus keerulisel ajal sõda oli äsja lõppenud, maal
tolleaegseid olusid) kuidagi kummaline ja erakordne. See on külanooruki julgelt ja sihikindlalt käidud tee. Ta sugukonna liikmed mitmest põlvkonnast realiseerisid orelite ehitamises ja omaette musitseerimises oma erakordselt tugeva kiindumuse muusikasse. Mart Saares see kiindumus kasvas niivõrd tugevaks, et purustas sugukondliku traditsiooni. Saar loobus vanema poja kohustusest jätkata tulevikus isa tööd Hüpassaare metsavahina. 9 Iseseisvalt valitud eesmärgi saavutamiseks andis eeskuju ja jõudu rahvusliku liikumise ajastu. See tugevdas noorukis tungi näidata valitseva klassi poolt alahinnatud rahva vaimset üleolekut. Majanduslike raskuste kiuste jätkas Mart Saar nüüd Peterburis oma püüdlusi kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis.
Zanriliselt novellid.(noored hinged läksid pikkade sammudega üle piiiri).Üliõpilasnovellide tegelased võitlevad ühiskonna seatus moraalinormidega, elutüdimus.1911 jätab ta ülikooli pooleli,haigestub tuberkuloosi. Otsustab elada edasi järgmise klausli järgi - "Parem diplomita elada,kui diplomiga surra". .Läheb Krimmi ps-le(Lõuna-Venemaale) ennast ravima, ka seal olid Eesti külad.Tuli Eestisse tagasi ja läks Koitjärvele( "Kõrboja peremees"), seal töötas tema vend metsavahina. Seal oli väga ilus loodus ning järelravi oli edukas.1922 kirjutas "Kõrboja peremehe". Loeb palju,kirjutab palju artikleid.1919 abiellus (Gäthega /Gete/). Räägitakse , et neil oli esimene ilmalik laulatus Eestis. Asuvad lema Tallinnasse, Kadriorgu. Meeldib käia keskturul, käis Keskraamatukogus ja lugemus oli aktiivne. Ainuke eesti kirjanik, kelle auks püstitati elu ajal kodukohta ausammas.Suri oma kirjutuslaua taga (südamerabandus) 62- aastaselt.
annaabi.ee 
