bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2. Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine (1935-2009) ja metsaraie (1949-2009). (YPEF) Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import...............................
7. printsiip: Majandamiskava Vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud. 8. printsiip: Seire ja hindamine Tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu. 9. printsiip: Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine Kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine peab säilitama või parandama metsa omadusi, mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist. 10. printsiip: Istandused Istanduste planeerimine ja majandamine toimub kooskõlas FSC Printsiipidega 19 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega
sotsiaalsete funktsioonide täitmises. Metsast saadavate hüvede tähtsust ja ulatust ei saa nende erineva iseloomu tõttu võrrelda, kuid nende olemasolu teadvustamine on möödapääsmatu. Metsandus on üks tähtsamaid majandusharusid Eestis. Metsamajanduse ja puidutööstuse osakaal sisemajanduse kogutoodangus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt tõusnud; puidutööstus andis 2001. aastal seitsmendiku töötleva tööstuse kogumahust. Metsatoodete osakaal Eesti ekspordiväärtuses oli samal aastal üle 13 %. Rõhutada tuleb metsanduse soodsat mõju väliskaubandusbilansile, sest väga suur osa tootmises kasutatavast on kodumaise päritoluga. Sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis maal tööhõive kindlustajana. Paljudes maakohtades on metsandus peamine, kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarve tuludest
Joonis 4. Piiratud metsakasutusega alad. 8.5. Metsanduse osa majanduses Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Soome on puidu tootmiselt maailmas kaheksandal kohal. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste (loodusturism,marjad, seened jne.) kasutamine ja hoidmine on Soome metsanduse loomulik osa
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal.........................................................................
See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie metsadest ning säästvast arengust metsanduses. Kogumik sisaldab materjale metsaressursist, metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest. Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks keskkonnakaitse üldiste põhimõtete rakendamisel ja ühiskonna arengus tervikuna. Kalle Karoles Ajalooline ülevaade Metsade kujunemine praegusel Eesti territooriumil sai alguse pärast viimase mandrijää taganemist enam kui kümme tuhat aastat tagasi. Esimestel aastatuhandetel oli metsasuse mõjutajaks loodus ise
annaabi.ee 
