Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid". Kuid I kasvuklassi puud
vastuvõtlikum jne. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi: I klass – ülevalitsevad. Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass - valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud puistus. III klass - kaasvalitsevad, keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra,
pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed puistuiseharvenemiseks e. looduslikuks valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb küljed soojenevad, hõrenemiseks. intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Eestis kasutatakse on saksa metsateadlase G. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. jagatakse 5 klassi. seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve
ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran "portreelugudena" lähiümbruse loomaliike
Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Eestis kasutatakse saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass – ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20- 25% tagavarast
pärilikult kiire kasvuga ja liigniisketes kasvukohtades (raba) need, mis on resistentsed liigniiskuse suhtes). Põuastel kasvukohtadel hukkuvad kõigepealt isendid, mis on põua suhtes tundlikud. Seal, kus levivad seenhaigused, hukkuvad nendele haigustele vastuvõtlikud isendid (see paistab eriti silma männi-pudetõve ja -pigirooste esinemise korral). Lähtudes puude diferentseerumisest puistus on metsateadlased püüdnud neid klassifitseerida. Kõige enam kasutatav on saksa metsateadlase G. Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus jagatakse 5 klassi. I klass ülevalitsevad Kõige kõrgemad puud puistus, enamasti ühtlasi jämeda tüve ja pika laiuva võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. Eriti tugeva kasvuga puud, okslikud ja puit sageli madala kvaliteediga. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Sellised puud võivad sageli olla nn. "metsa hundid".
Metsarendi arvutamisel ei arvestata raha ajaväärtusega, nagu tehakse maarendi puhul. Oodustatud kasumiküpsus on puistu vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalne keskmine oodustatud kasum hektari kohta aastas ehk suurim maarent. Maarent on see osa tuludest, mis jääb maaomanikule, kuna ülejäänud läheb puistutega seotud kapitali intressideks ning muude väärtuste eest tasumiseks. Maarent on suurus, mis väljendab maakasutuse intensiivsust. Maarendi teooria tugineb saksa metsateadlase Faustmanni poolt 1849.a. formuleeritud valemile (Markus, 1965): u Au Dx (1 i ) u x C (1 i ) u xo v Bu , kus (5.5) (1 i ) 1 u i Bu oodustatud puhastulu e. maa oodustatud väärtus e. maarent; u raieringi pikkus;
annaabi.ee 
