Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine
Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on kadumas. Puudega kaetud maastikul on ammuseid Vanapagana lugusid raskem ette kujutada. Mitmed talukohad on õnneks leidnud kasutust suvekodudena. Kaitseala lääneosa läbivalt jalgrattarajalt näeb kõige paremini Paganamaale tüüpilist pärandkultuurmaastikku. http://www.paganamaa.edicypages.com/paganamaast, Paganamaa maastikukaitsseala VANAPAGANA JÄLJEHAUD Paganamaa omapäraks on muistenditega seotud piklikud järsuveerulised sulglohud.
Kui võeti kasutusele rauast tööriistad hakkas metsade pindala vähenema ja nende koosseis muutuma. Kui 13.ndaks sajandiks oli metsasus vähenenud 60%-le pindalast, siis 20.nda sajandi alguseks oli see näitaja vähenenud veelgi, 20%-le. Selline muutus toimus, kuna järjest olulisem oli metsa kasutamine ehitusmaterjaliks, tooraineks ja kütteks. Õnneks ületas 1970.ndal aastal metsamaa pindala 40%, Teise Maailmasõja tõttu, mille tagajärjel mahajäetud põllumaad võsastusid ning hiljem metsastusid. (V.I.E LK 12) Inimtegevuse mõju metsadele Esimesteks asunikeks Eestimaal, peale jääserva taandumist, olid korilased ja kütid. Oma algsed püsiasutused lõid nad ligikaudu 4000-5000 aastat tagasi. Ümber asulate tekkisid puisniidud, metsa hakati aletama ja seal karjatama koduloomasid. Metsad muutusid koos kliimamuutusega, kuid olulisemaks teguriks sai inimtegevuse mõju.
16.17. sajandil muutus järjest olulisemaks metsa kasutamine ehitusmaterjaliks, tooraineks ja kütteks. Põletati sütt ja aeti tõrva, puitu parvetati sadamatesse, palju küttepuitu kulus mõisa viinaköökides. 20. sajandi alguseks oli Eesti metsasus keskmiselt vähenenud ligikaudu 20%-le ning piirkondlikke eripärasid arvestades oli metsa kohati veel hulga vähem. Metsade olukord muutus oluliselt Teise maailmasõja järgsel perioodil. Mahajäetud põllumaad võsastusid, hiljem metsastusid. Niisuguse protsessi tulemusena ületas metsamaa pindala 1970. aastate lõpuks 40%. Ühe elaniku kohta arvutatava metsamaa pindalalt jääb Eesti Euroopas maha vaid Skandinaaviamaadest ja Venemaast. Praegu loetakse Eesti metsasuseks koguni 51,5%, seega on metsamaa pindala umbes 2,25 miljonit ha. Läbi ajaloo on metsasemad piirkonnad olnud ja on ka praegu Hiiumaa, Pärnumaa madalikud,Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub paiguti ka Loode-Eestis ning
Uurimisobjekt: metsamasinad, -tehnoloogiad. (metsamasinad, metsakeemia, metsasaaduste tootmine ja töötlemine). Eesti metsasus 50,6% Euroopa (30%) ja maailm (26%) Kaugemas minevikus (3500 – 4000 a.) oli Eestis (85%). Metsade pindala hakkas suurenema peale II maailmasõda ning on suurnenud pm 2 korda. 1. Suurenes põllumaade arvel ehk põllumajanduslikus kasutuses olnud maad metsastusid looduslikult. 2. Metsanduse poliitika oli väikesed aastased raiemahud. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik.
Samuti oleks olnud võimalik hinnata, kui kiiresti niidud majandamise lakkamisel metsastuvad. Kaardimaterjali mõõtkavade erinevuste tõttu ei ole võimalik anda väga täpseid arve. On toodud vaid ligikaudsed pindalad ja üldised trendid. Hetkel võime näha vaid olukorda, mis esines mõisaperioodi lõpul, kolhooside kõrgajal ning looduskaitseliste meetmete rakendamisel. Samuti ilmnes metsasuse suurenemise olenevus maapinna kõrgusest madalamad reljeefiosad metsastusid aeglasemalt. Antud materjalilt oli võimalik eristada metsa ning niidu- ja puisniidualasid, kuid mitte võsa suurenemist. Katastri aluskaardilt oli võimalik eristada ka erinevaid niidukooslusi, mis varasematel kaartidel ei eristunud. Ala loodenurgas on ca 16 ha suurune maatükk märgitud 20. sajandi alguse kaartidel metsamaana, hiljem on aga kasutusele võetud heinamaana. (1947. a. kaardil on tähistatud see ala hõreda metsaga heinamaana
1. Nõukogude ajal olid aastased raiemahud väikesed (ca 3-4 milj m3 aastas). Eesti tolleaegsete metsandusjuhtide jõupingutused oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele. Metsaressurss poolsajandi jooksul kasvas. 2. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Perioodil 1950-1960 jäid paljud põllumajanduslikus kasutuses olnud maad jäid sööti ja metsastusid looduslikult. Sel perioodil viidi ellu ka väheviljakate põllumaade metsastamise programm. Teine põllumaade metsastumise laine (hinnanguliselt ca 300 000 ha) toimus üheksakümnendate lõpul, 2000 alguses. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine 1970-1990 (ca 550 000 ha). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2017. a. 2,33 milj
annaabi.ee 
