Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt
13 seda liiki minu kodukohas palju. Tiibade sirulaius on 4-4,8 cm. Tiibade põhivärvus on valge ja esitiibade tiputähnid ei ulatu katkematult välisserva keskkohani. Tagatiibade alakülg on ühtlaselt kollakas, kerge hallika äigega. Esitiibade ülaküljel on mustad tähnid emastel kaks ja isastel üks. Tagatiibade ülakülje keskosas on emastel ja isastel üks tähn. Väike-kapsaliblikas lendab põldudel, aias, jäätmaadel ja metsasihtidel. Väike-kapsaliblikas on sarnane naeriliblikaga. Röövikud toituvad ristõielistel taimedel ja kapsal. Vastandina suurele-kapsaliblikale on röövikud rohelised (varjevärvus). Röövikud nukkuvad rohurindes, aga vaid osa neist talvitub. Väiksel-kapsaliblikal võib suvel olle kuni kolm põlvkonda. Teine ja kolmas põlvkond on enamasti arvukamad kui esimene. (Viidalepp, Remm 1996: 203) Väike-kapsaliblikas 29.06.2013 2.8. Naeriliblikas (Pieris napi)
Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt. Lisaks metsanduslikele võtetele kasutatakse ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme toimeefektiga pastataoline Cervacol
saepuru (vist ka lubi). Välislaudvooderdis oli värvitud rootsipunase värviga. Külarahva teada oli maja seest laeva sisemuse sarnane. Talu majandas rentnik. Pitka majas elas aastaringselt tüdruk, keda hüüti Silla Meetaks. Kogu suve elas seal ka Johan Pitka abikaasa Helene, enamasti ka admirali õepoeg Harry. Karjamaal madala nõo keskel oli käsipumbaga kaev. Kaevu kõrval oli valatud betoonist suur küna. Samas oli ka põõsaste küljes käterätikunagi. Pärast lipuheiskamist tegi ta metsasihtidel jooksu. Selle lõpetanud, läks kaevu juures olevasse künasse külma vette, hõõrus end rätikuga kuivaks ning läks maja juurde. Oma maakodus ei olnud Pitka kunagi tegevuseta. Puhastas ja liivatas kõnniteid ning seadis lipuvarda umber olevat lillepeenart. Väga meeldis tal tegelda maja lõunapoolsel küljel asuvas kasvuhoones. Ta ei hoidnud kõrvale ka põllutööst. Oma naabritesse suhtus Pitka pere hästi. Nii aitas
(1) Maaomanikul või -valdajal on õigus: 1) tuleohu ennetamiseks metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestada inimeste viibimist metsas; 2) teha tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panna välja tuleohutusmärgid või -plakatid. (2) Maaomanik või -valdaja on kohustatud: 1) tähistama veevõtukohad ning hoidma veevõtukohad ja nendeni viivad teed sõidukorras; 2) osutama abi päästetöid tegevatele isikutele ning tegema nendega koostööd; 3) tagama metsasihtidel päästeteenistuse transpordivahendite liikumisvõimalused. (3) Maaomanikul või -valdajal on kohustus tuleohtlikul alal tuleohu ennetamiseks: 1) rajada nõmmemetsas kanarbiku ja sambliku kasvukohatüübis ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ning kuivanud rooga kaetud mineraalpinnasega alal (edaspidi suure tuleohtlikkusega ala) tule
Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini
annaabi.ee 
