METSASEADUS Seaduse ülesanne ja tegevusala Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal
sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. § 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
PINDALA JA TAGAVARA Eesti on üks Euroopa metsasemaid maid. SMI 2010. a inventuuri andmetel on Eestis metsamaad 2 212 000 ha ehk 49% riigi pindalast. Metsamaaks loetakse maad, kus kasvavad puutaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja võrade liitusega 30%, või mis on ette nähtud metsa kasvatamiseks, kuid on ajutiselt metsata (raiesmikud, selguseta alad). Metsamaana ei arvestata kõrghaljastust (pargid, kalmistud). Võrreldes 1939. aastaga on metsamaa pindala suurenenud enam kui 1,5 korda, igal aastal on lisandunud keskmisena 12 000 ha metsamaad. Siinjuures tuleb mainida, et Teise maailmasõja tulemusena vähenes Eesti territoorium 1 620 ruutkilomeetri võrra ehk 3,6%. Sama inventuuri andmetel on metsamaal kasvava metsa tagavara 458 miljonit m3, igal metsamaa hektaril kasvab keskmisena 207 m3 puitu. Lisaks kasvas 6,9 miljonit m3 puitu ka põõsastikes ja looduslikul rohumaal
võrastikutasapindu, siis on tegemist metsade pindala suurenenud ligemale Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest.
a hinnati Eesti metsade keskmiseks aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk
sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
