Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %, baptistid ja teised 0,5 % (2000) Pildid Haridus · Koolis käib 86% kooliealistest lastest Majandus · Moldova on üks vaesemaid Euroopa riike
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv. Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid. Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad. 3) Koorikloomad- krevetid, krabid 4) hüdroenergia. 5) Geotermaalenergia- maa sisesoojus. Rahvastik Rahvastiku keskmine tihedus on 3 in/km² 2) 2/3 rahvastikust elab pealinnas ja selle ümbruses. Riigi
Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat. Hispaania on väga mitmekesine maa igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu, kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma, pisikesi metsasalusid ja viljakaid või tühje tasandikke. Ka hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult ,,sun, sand and sangria". Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat. Kokkuvõte Hispaania on suur riik , seal on suurepärane loodus ja väga omapärased festivalid, seal riigis on nii talvel kui suvel palju tegemist, seal on fantastiline maasikuala ja suurepärased inimesed
Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised puud ulatuvad 30 meetri kõrguseni ja isegi üle selle. Eestlane on pidanud tamme pühaks puuks, püsivuse ja vastupidavuse sümboliks. Sestap on hoitud vanu rahvapärimustega seotud või muul põhjusel tähendust omavaid puid ning metsasalusid, eriti hiiemetsi. Meie praegustes loodustingimustes nõuab tamme kasvatamine vaeva ja hoolt. Teatud kogemused ju on, kuid siiski pole täielikku õpetust tammemetsade majandamiseks seemikutest kuni täisealiste ja põlismetsadeni erisugustes, tammele sobivates kasvukohtades. Veel pole päris selge ka see, kuidas paremini hoida meie põlistammesid ning -tammikuid. Hilisem kliima jahenemine aga andis eelise lehtpuude põhilisele konkurendile kuusele. Tunginud esmalt tammikute ja teiste
Härjavõitluse pealinnaks maailmas peetakse Sevillat. Hispaania on väga mitmekesine maa igal regioonil on siin oma nägu, omad iseärasused. Hispaanias reisimine on justkui matkamine mööda maailma erinevaid maid siin on eriilmeline loodus ja isesugune toit, eri piirkondade elanikel on isemoodi kombed ja eripalgeline iseloom. Sellel maal on kõike nii lumiseid mägesid kui ka liivaseid mererandu, kõrvetavat päikest kui ka lund ja vihma, pisikesi metsasalusid ja viljakaid või tühje tasandikke. Ka hispaanlased ise rõhutavad, et puhkus nende juures ei ole ainult ,,sun, sand and sangria". Rannikult sisemaale minnes leiab fantastilised väikelinnad, keskaegsed kirikud ja kindlused, suurejoonelised veiniaiad ja palju muud huvitavat. Kokkuvõte Hispaania on suur riik ,seal on suurepärane loodus ja väga omapärased festivalid, seal riigis on nii talvel kui suvel palju tegemist ,seal on fantastiline maasikuala ja suurepärased inimesed
· Mõnes kohas lõigati lihtsalt sälk puu sisse, teises kohas lõigati peremärk. Nii sai määrata talus surnud inimeste arvu. · Ristimärk tehti selleks, et surm ei pöörduks tagasi. · Ristipuuks oli tavaliselt mänd või tugev lehtpuu. · Hiis oli ühteaegu nii kes kui ka mis. Esineb laialdaselt kohanimedes (N: Hiiepõld, Hiiesoo, Hiiealuse heinamaa) · Hiide minek ei tomunud kunagi ilma asjata, see oli püha. · Pühasid metsasalusid mainis juba Läti-Hendrik 13. sajandil. · Soome-ugrilastele on puude austamine eriti omane. · Hiie usk oli enamlevinud Lääne-Eestis. · Hiiepuudeks olid tammed, männid. · Hiie juurde kuulusid hiiekivid, hiieallikad. · Hiis oli suure võimega hingestatud paik, sealt ei tohtinud midagi kaasa võtta, ega murda. · Hiide viidi ohvriannid.
Mustale merele väga lähedal. Põhja-Moldova on künkaline, kuigi kõrgused ei ületa 430 meetrit. Moldova kõrgeim tipp on Dealul Blneþti. Palju leidub ka erinevaid jõeorgusid. Mullastik Mullad on Moldova põhiliseks varaks. Need on väga viljakad ja põllumajanduseks sobilikud. Mullatüüpe on väga palju erinevaid, aga peamiselt leidub kohalikku chemozem'i mulda, mis moodustab pinnkattest 75%. Taimestik Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. Moldovas on esindatud 5513 erinevat taimeliiki, millest 1989 on kõrgema liigi taimed ja 3523 alamliiki taimed.Kohalikud metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid. Heitlehelistes metsades on põhilisteks puudeks tammed, pöögid, valgepöögid ja jalakad. Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 7 Loomastik
18. INGLISE MAASTIKUSTIILI KUJUNEMINE Inglise maastikustiili areng Euroopas ja Briti saarel toimus üldjoontes 18. saj keskpaigast 19. sajandini. Le Nôtre'i barokkaiad levisid kiiresti ka Inglismaal, kus taimede pügamine väikestes maamaja aedades läks äärmuslikuks. Prantsuse aed, mis väljendus veelgi viimistletuna ja puhastatuna Hollandi aedades, mõjutas ka Inglismaa aedade kujundust veel 18. sajandil. Kui Itaalias ja vähemal määral ka Prantsusmaal võis aedade äärealadel esineda metsasalusid ja veekogusid, mis ei olnud nii regulaarselt kujundatud kui lossile lähemal asuvad alad, siis Inglismaal ja Hollandis oli barokkstiil kuidagi eriti äärmusliku väljenduse leidnud, seal ei tulnud juhuslikult kujundatud alad kõne allagi. Inglise poeet James Thomson, kelle töö oli palju seotud maastikuga, kirjutas Versailles' aedadest: "...[V]ihatud vormid! mis meeli mõjutavad, / korrupteerivad, paiskavad segi ja barbariseerivad ajastut..."
annaabi.ee 
