ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)-
a ligi 4,5 mln t). · Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine. · Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas. · Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse. · Ecuador ekspordib metsamaterjali ning tähtis väljaveo kaup on ka balsa, tema osa metsatööstuses on väike. Ehitusmaterjalitööstuses valdavad väikeettevõtted.
Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.
5 hektarit, kuid on ka erandeid. Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud
10 MW. Puude jalamil, maapinnal oksaraagude ja varisenud lehtede all kihab elu. Metsaaluse ühelt hektarilt võib leida rohkem elusolendeid, kui on inimesi kogu maakeral. 18 P raktilisi näiteid Puitkütuse tootmises vajalike teisenduste näiteid Võimalus puitu kütteks varuda tekib juba Järgnevates tabelites (Tabel 9 kuni 12) valgustusraiel, kogused suurenevad veel- mõned näited, kui palju võiks metsaraiel gi harvendus- ja uuendusraiel. Andmed saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar- Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi- kogu raieringi jooksul võib koguda raie- tajad, hinnangu andmiseks mõne konkreetse jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha. langi kohta tuleks täpsustada metsaandmeid Eestis tehtud mõõtmised on näidanud, et ja raiutava puidu sortimenti, arvesse võtta
keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. § 67. Keskkonnale tekitatud kahju ja selle hüvitamine (1) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. (2) Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui: 1) raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või liigist, tehakse turberaiet metsatüübis, kus see ei ole lubatud, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud; 2) ei peeta kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest või maksimaalselt lubatud laiusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile
annaabi.ee 
