kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad moodustavad väikese osa- 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 10 Metsamajandus · Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud. · Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja istutatakse uusi metsi.
kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi suurus on 36ha. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. 84% Norra metsadest on eravalduses. 9 Norra metsanduses on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, moodustavad väikese osa 12% ning asuvad üksteisest kaugel. 12% avalike metsade alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust.
liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 5 Norra metsakorraldus Üldinfo Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 Norra maismaast. Sellest on peaaegu 23% ehk umbkaudu 72 000 km2 tootlik mets. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. Norra metsanduses, erinevalt teistest Euroopa riikidest, on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest
Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy. “On tähtis, et Iiri metsanduspoliitika toetaks metsaomanikke nende puidu turule toomisel. IFA usub, et kõige tõhusam vahend, mis aitaks tõsta Iiri metsakasvatuse majanduslikku tulukust, on metsaomanike aktiivne koostöö.” Palju ühisjooni Eestis oli väga huvitav kohtuda Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Aunaga, kes tutvustas metsaomanike kohalikke ja üleriigilisi organisatsioone, mis riigi toel arenevad, et
1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5 Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005 600000 500000 400000 Avaliku sektori 300000 omanduses Privaatsektori 200000 omanduses 100000 0 1990 2000 2005 Allikas: FAO 2005
Kvaliteeditöö põhineb ahelasisesel koostööl, oskusteabel ja professionaalsusel. Iga sektor lepib kokku hea tootmistava põhimõtetes nii, et need ka toimiksid kogu ahela koostööna. Kvaliteeditöö eesmärgiks on tarbijate rahulolu ja usalduse säilitamine põllumajandus- ja toiduainetetootmisse. Soomes teostatakse peremetsandust. Kaks kolmandikku Soome metsadest kuulub eraisikutele ja tavalistele peredele. Metsad moodustavad ka olulise osa soome taludest. Pered hoolitsevad oma metsaomandi eest ja kasutavad seda säästvalt, saavad tulu puidumüügist ja investeerivad metsa taastootmisse järgmise põlvkonna jaoks. Metsandus on esmajärjekorras majanduslik tegevus. Nõudlus reguleerib nii puidu kui ka teenuste tootmist. Majanduslikult rentaabel metsandus võimaldab säästva metsamajanduse juurde kuuluvaid hooldustöid ja investeeringuid. Metsade eest hoolitsemisel ja nendesse investeerimisel sobitatakse kokku nii metsatööstuse kui
biomassi saamise. Selline lähenemine valitses sajandeid tagasi (18.saj. Lääne-Euroopas). 53 Tegelikult ei kasutata praktikas kunagi ära kogu juurdekasvu, sest osa sellest sureb puistu kasvamise käigus. Seepärast võetakse küpsusvanuse arvutamisel aluseks tagavara muut (kahel järjestikusel ajahetkel fikseeritud puistu tagavara vahe). Erineva suurusega metsaomandi puhul tuleks mahuküpsust määrata erinevalt. Prof. Mathiesen (1997) arvab, et suurepindalalise omandi (riigimets) puhul tuleks mahuküpsust arvutada tagavara jämepuidu keskmise juurdekasvu haripunkti järgi. Väikesel pinnal (talumets) aga üldtoogi keskmise juurdekasvu kulmineerumise järgi. Mahuküpsuse kohta kehtivad järgmised põhimõtted: Mahuküpsus määratakse jooksva ja keskmise juurdekasvu kõverate lõikepunkti järgi (vt joonis 5.1.).
annaabi.ee 
