Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa
On riike, kus eraomandil põhinev metsade majandamine on lõpetatud seoses ühiskondliku korra muutmisega, ja neid, kus mõeldakse alles selle loomisele. Suuremal osal Euroopast on metsamaid pärandatud põlvest põlve ja nad kannavad edasi traditsioone, mille alguse kohta teatakse vahel vaid ainult legende. II maailmasõja järgne periood tekitas mitmete Ida-Euroopa riikide järjepidevusse ligi 50-aastase lünga, mille tagajärgedest üle saamine võtab aega enam kui inimpõlve. Eesti metsaomand kannab Tsaari-Venemaal enne I maailmasõda rakendatud Balti erikorra ja eraseaduste märke. Juba enam kui 200 aastat tagasi hakati metsade majandamiseks riigile ja mõisatele kuuluvate metsade tarvis regulaarselt majandamise kavasid koostama. Esimesed metsavahid korraldasid põhiliselt jahipidamist ja kaitsesid metsi liigse karjatamise eest. Talude päriseksostmine 19. sajandi teisel poolel tekkisid esimesed võimalused tänapäevaste, suhteliselt väikese metsaomandiga
Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste.
Metsasus on 68 % (FRA 2010 Main Report), Aastane metsade hävitamise tempo oli perioodil 2000-2010 317 000 ha/a, ehk 0,2 % aastas (FRA 2010 Main Report). 26 Suurima metsasusega riigid 29-s maailma riigis, neist 21 paikneb troopikas, on enam kui 50 % territooriumist kaetud metsaga). Eesti on selles osas n.ö piiripealne. Riiklik metsaomand on valdav ja moodustab maailma metsade pindalast 77 %. Näiteks on Euroopas (koos Venemaa Euroopa osaga)riigimetsi 90 %, Põhja-Ameerikas 64 %, Aasias 94 %,Lõuna-Ameerikas 86 % ja Aafrikas 100 % (2003).. Aastatel 2000-2005 vähenes metsade pindala kokku 7,3 miljoni hektari võrra aastas (State of the World's Forests. 2007) ja aastatel 2000-2010 5,2 miljonit ha võrra aastas (GFRA 2010, Global Forest Resources Assessment 2010).
aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja Metsaomand jaguneb pindala järgi: 37% riigimetsa haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, kaaspuuliigiks või -liikideks. ja 63% erametsa. dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini 2. Eesti metsad 3 kategooriasse: (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult 1
Metsade kasvukiirus on viimastel kümnenditel oluliselt tõusnud, 1970.a hinnati Eesti metsade keskmiseks aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%
annaabi.ee 
