ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase. Metsanduslik info Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös on väga oluline osa püsikatsealadel, mille abil on võimalik jälgida aastakümnete vältel puistutes toimuvaid protsesse. Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt
organisatsiooniline süsteem. Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas
• Kreeka Metsaomanike Liit (F.O.A.) • Kreeka Geotehnikakoda (GEO.C.G.) • Kreeka Metsanduse Selts (H.F.S.) • Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid, näiteks Kreeka Looduskaitse Selts, Kreeka Ornitoloogia Selts, Maailma Looduse Fond Kreekas, Kreeka biotoobi/märgalade keskus ja Arcturose Selts. Metsandusalast uurimistööd tehakse kahes metsainstituudis ning metsandusharidust antakse kahe ülikooli metsandusteaduskondades ja neljas metsanduslikus tehnikakõrgkoolis. 9
aastatel. Brasiilia elektriseadmete tööstus toodab arvuteid, televiisoreid, raadioid, külmikuid, konditsioneere ja palju teisi esemeid. Brasiilias on Lõuna-Ameerika suurim tekstiilitööstus monteerimise ja väljalaske tingimustes, pooled kangastelgedest on kasutamisel kontinendides. Brasiilia tselluloosi- ja paberitööstus on ka suur, koosneb üle 220- st ettevõttest, mis koos hõlmavad umbes 80 000 inimest tööstuslikus tegevuses, teine 57 000 metsanduslikus töös. Tselluloosi- ja paberitööstus on peaaegu terviklikult riigi enda oma Transport Peamised veod ja reisiliiklus käib teedel. Brasiilia teedesüsteem kokku oli 2002. aastal 1.98 miljon kilomeetrit. 2002. aastal registreeriti 14 820 000 sõiduautot ja 3 300 000 kommertssõidukit. Nendest teedest on 95 000 km sillustatud ja 1 655 000km ei ole sillustatud, mis tähendab, et ainult 5% teedest on sillustatud. Brasiilias on ka väga väike autode omandus
tootmistele 1980-1990. aastatel. Brasiilia elektriseadmete tööstus toodab arvuteid, televiisoreid, raadioid, külmikuid, konditsioneere ja palju teisi esemeid. Brasiilias on Lõuna- Ameerika suurim tekstiilitööstus monteerimise ja väljalaske tingimustes, pooled kangastelgedest on kasutamisel kontinendides. Brasiilia tselluloosi- ja paberitööstus on ka suur, koosneb üle 220- st ettevõttest, mis koos hõlmavad umbes 80 000 inimest tööstuslikus tegevuses, teine 57 000 metsanduslikus töös. Tselluloosi- ja paberitööstus on peaaegu terviklikult riigi enda oma. 14 3.6. Transport Peamised veod ja reisiliiklus käib teedel. Brasiilia teedesüsteem kokku oli 2002. aastal 1.98 miljon kilomeetrit. 2002. aastal registreeriti 14 820 000 sõiduautot ja 3 300 000 kommertssõidukit. Kuigi kiirtee liikluse hulk on suurem lõuna- ja kesk-Brasiilia aladel
iseseisvumisest alates. Esimesel metsateadlaste päeval 1923. aastal esitati ulatuslik katseasjanduse korraldamise kava, mis nägi ette katseasjanduse juhtimise komisjoni loomise ja katsemetskondade moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani. Metsanduslik teadustöö toimus esialgu üksnes Tartu Ülikooli metsaosakonnas, hiljem ka 1936. a Tartu Ülikooli juures moodustatud metsanduslikus uurimisinstituudis. Viimase koosseisus oli rahalistest võimalustest tulenevalt küll ainult kaks kuni viis inimest, kes pidid tegelema väga erinevate teemadega. Metsade toonasest sanitaarsest seisukorrast tulenevalt kujunes instituudi töötajate peamiseks ülesandeks metsakaitsealane uurimistöö ja metsakaitsetööde suunamine. Pärast II maailmasõda koondus metsandusalane uurimistöö lisaks Tartu Riiklikus Ülikoolis tehtavale 1947. a
annaabi.ee 
