1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Millised on pärnu majandusgeograafilised eelised ja puudused Eesti kontekstis? E: Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus(kalandus, transiit) muu maailmaga. Mereline parasvööde:sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks, head mullad. Tasane pinnamood eeldus põllumajanduseks. P: Meri pole jäävaba, pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid, jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike), pole energiarikkaid jõgesid, asend EL idapiiril / poliitiliselt ebastabiilne idanaaber Venemaa. Pärnu: E: Hea mereline ühendus, palju metsi ja maid. P: Asub Eestimaa nurgas, vähe vabrikuid ja tehaseid, jahe kliima. 2. Arutlege Eestis paiknevate "energeetikakeskuste" teemal. On need
Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida. Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva. Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse meretranspordiks, kalastamiseks, transiitkaubanduseks. Mereline parasvööde on aga väga sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks ning viljakate muldade tõttu põllumajanduseks. Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra, kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju. Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega
Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde * sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid · Asend EL idapiiril/ poliitiliselt ebasoodne idanaaber Venemaa 5. Iseloomusta Eesti hankiva majanduse harusid.
Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEKi ning andis tööd 80 000 inimesele. 2/3 Rootsi pindalal kasvab mets. Seda on palju. Enamus on okaspuud (männid ja kuused), ülejäänud on lehtpuud (kased ja haavad). Aga rootsi lõunaosas on lehtpuid rohkem, ja seal on rohkem levinud tammed, pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti.
Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele. 2/3 Rootsi pindalal kasvab mets. Seda on palju. Enamus on okaspuud (männid ja kuused), ülejäänud on lehtpuud (kased ja haavad). Aga rootsi lõunaosas on lehtpuid rohkem, ja seal on rohkem levinud tammed, pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine -
looduskaitselisteks sammudeks lugeda muistsetele eestlastele oluliste pühapaikade - hiite(pärnikute, tammikute) kaitsmist ja säilitamist. Samuti kaitsti teisi pühasid paiku - allikaid, kive, jõgesid, järvi ja panku. Dateeritud looduskaitse algas 1297. aastast, kui Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Möödus peaaegu kolmsada aastat, kui 1664. a. laienes Rootsi metsaseadus ka Eesti aladele. Selles anti juhtnööre säästvaks metsanduseks ja keelati mõnede väärispuuliikide raie (mets-õunapuud, tammed, toomingad, pihlakad) ja nõuti iga väärispuu raie puhul mitme uue puu istutamist. Looduse ja keskkonna esteetilisele ja praktilisele väärtustamisele andis uue ja tugeva tõuke XVIII sajandil alanud mõisaparkide rajamine, sellest sai alguse ka taluhaljastuse ja koduümbruste korrastamine. Kokku rajati sel perioodil ca 1300 mõisaparki, millistest suur osa on maastikku ilmestamas ka tänapäeval, ehkki
annaabi.ee 
