Samamoodi ka köögiviljad- sibul, kartul, tomat, kapsas ja Veel varustatakse ennast ise oliivide, suhkrupeedi, nisu, kaera, rukisega. Eksport apelsinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, pirnid, virsikud, ploomid, aprikoosid, tomatid, sibulad ja oliivid. Maailmas esimesel kohal on ta tomatite apelsinide, sibulate, mandariinide ja oliivide eksportimisega. Import Puit Metsatulekahjud Aastas hävib tules ca 120 000 ha metsa Eesti puidutoodang huviorbiidil Spetsialiseerumine Umbes poole moodustab puu- ja köögivili Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest Andaluusias Loomakasvatus Sealiha- ja piimatoodang
Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 3.6 Metsamajandus ja metsatööstus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt.
kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist. Ka absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre. Taanis on 14 miljonit siga. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse[2]. 2.2 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid[2]. 2.3 Kalandus Taanis oli 2006. aasta lõpus registreeritud 3400 kalapüügialust koos 5400 kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006
siis kannatavad taimed toitainete puuduse all, nende kasv muutub kiduraks. Liigniiskete muldade paheks on ka nende madal temperatuur. See on tingitud eelkõige suurest auramisest. 9. Soometsade kuivendamise tulemused Soode kuivendamise tulemused sõltuvad sootüübist ning iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest ja turba viljakusest. Mida kõrgem on turba potentsiaalne viljakus, seda suurem on kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang. 10. Soo kui maastiku osa ja ökosüsteem Sood ja metsad koos inimloodud põldude, niitude, asulate ja teiste kultuuraladega moodustavad kokku maastiku. Sood on ilmekaks loodusmaastiku elemendi näiteks, mis võib tekkida ainult teatud kliima- ja reljeefitingimustes ning korra tekkinuna hakkab omalt poolt mõjutama ümbritsevat loodust, looma eeldusi edasiseks arenemiseks, laienemiseks ja kasvuks. 11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused
Taanis on 14 miljonit siga, kuid samas prognoositakse seakasvatuse vähenemist lähiaastatel. Seakasvatusi viiakse riigist järk-järgult üle odavamate tootmiskuludega Ida-Euroopasse, peamiselt Poola ja Ukrainasse. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 22 Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. (http://www.vm.ee/est/kat_302/2589.html) 23 Metallurgia ja masinaehitus
kalamehega. Kalatööstuses töötas u. 6500 inimest. Taani kalapüügialused püüdsid 2006. aastal 2,7 mlrd DKK väärtuses kala (ehk u. 1 mln. tonni). Kalatoodete eksport, mis põhines nii omatoodangul kui ka imporditud toorainel, moodustas 16,5 mlrd DKK. Umbes 80% kalast püütakse Põhjamerest. Metsandus Taani on Euroopa mõistes metsavaene riik. Taanis kasvab 486 000 h metsa, mis moodustab 11,3% Taani territooriumist. Taani oma puidutoodang (umbes 2 miljonit kuupmeetrit aastas) katab vaid neljandiku riigi vajadusest. Iga elaniku kohta on Taanis keskmiselt 0,1 h (1000 m²) metsa, mis võrdub keskmise elamukrundiga. ELis on see näitaja 3-4 korda suurem. Huvitav on asjaolu, et Taani on maailma üks juhtivaid jõulupuude eksportijaid. Tööstus Tööstuses on hõivatud 14,5% Taani tööjõust. Üle 40% Taani tööstustoodangust valmib Kopenhaageni piirkonnas
4.2. METSANDUS Metsanduses, mis kunagi oli Norra ekspordi alus, töötab umbes 140 000 inimest, kuid enamasti hooajalise tööjõuna. Aastaringselt töötab Norra metsanduse ala ainult ca 10 000 inimest. Iga aasta langetatakse ligi 10 000 000 kuupmeetrit puid, kuid eksporditakse sellest ainult 0,5 milj. kuumeetrit. Enamik läheb tööstusele ja, mille tarbeks puitu Soomest ja Rootsist isegi juurde ostetakse. Metsandusspetsialistid usuvad, et puidutoodang võiks põhimõtteliselt tõusta 25 milj. kuupmeetrini aastas, sest metsa uuendamine on süstemaatiline. Puidu müügilt võetakse erilist maksu, mis kulutatakse metsa istutamisele (viimasel ajal 60-70 miljonit puud aastas). 18 4.3. INFO JA SIDETEHNOLOOGIA Info- ja sidetehnoloogiatööstusest (IST) on saanud Norra uus lipulaev. Hetkel on see käibe
a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid küttepuude hinnad linnades. Suurem pööre metsade sihipärasel kasutamisel tuli alles 19. sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja paberitööstus, raudteede rajamine, telegraaf- telefon jne.) nõudis planeeritud puidukasutust, algas metsade korraldamine ja metsakasutamiseks optimaalsete raiemahtude määramine. Tänu asendusmaterjalidele, aga ka keeldudele vähenes talupoegade puidukasutus: puuaedade asemele tulid kiviaiad, loobuti valgustuspeergude
Senised uurimused ja praktika kogemused on näidanud, et soode kuivendamise tulemused sõltuvad soo tüübist ning iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest ja turba viljakusest. Mida kõrgem on turba potentsiaalne viljakus (st mida suurem on põhiliste toiteelementide sisaldus turbas ning mida kättesaadavamal kujul nad pärast kuivendamist seal esinevad), seda suurem on tavaliselt kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang. Erandiks võib olla lodu kasvukohatüüp. Kuivendamise järel võib lodumetsade tootlikkus küll suureneda, kuid mitte sedavõrd nagu võiks eeldada mullaviljakuse alusel. On ju lodu kasvukohatüüp soometsa tüüpidest kõige viljakam. Ilmselt on selle põhjuseks lodumetsadele iseloomulik veereziim. Liigniiskust põhjustab neis hästiliikuv mineraalaineterikas vesi, mis võimaldab niiskuselembestel puuliikidel (sanglepp, sookask) küllalt tootlike puistute moodustamist
annaabi.ee 
