vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka suusad kaasas ja võistluseks valmis. Seal oli juba koos igasuguseid imelikke loomi kes kelgutas, kes uisutas ja tantsis jääl. Meie metsloomad jaoks oli see kõik väga uus ja huvitav. Huviga jälgiti, mis toimub jääl, mis kelgurajal. Kui aga jõudis kätte võistluse aeg, olid jänesed juba valmis. Kiku oli kõige tublim. Sai teise koha hõbedase medali , Veerpalu aga kuuenda. Ja Mae sai 30. Koha. Ega eks nad juba spordi jaoks vanad jänesed ka
Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid. Tänapäeval on pürjad tüüpilised metsaloomad, mägedes eelistavad nad tegutseda metsavööndi ülaosas. Toituvad rohttaimedest ja puude ning põõsaste koorest, lehtedest ja võrsetest. Talvel antakse pürgadele peaaegu kõikjal lisatoiduks heina ja nad külastavad meeleldi soolakuid. Vaatamata võimsale kogule on pürja liigutused kerged ja kiired, ta kahlab raskusteta soodes, liigub osavalt järskudel nõlvadel ja ujub hästi. Neile meeldib püherdada kuival pinnasel, kuid mudavanne nad ei võta.
Ainulaadsetest taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Tahkuna poolsaar on enamasti kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Enamust Kõpu poolsaarest katab okasmets, esineb luuderohtu ja jugapuud. Loomastik Loomastik on sarnane ülejäänud Eestiga. Esinevad tüüpilised metsaloomad nagu: karu, põder, rebane jt. Tahkuna poolsaarel pesitsevad mitme looduskaitse all olevad linnuliigid, nagu merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad.
14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko Taara- Taara nimi sai tuntuks peamiselt eepose "Kalevipoeg" kaudu. Taarausuliste arvates "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus." Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis.
Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. Parasvöötme loomastik on suhteliselt vaene, valdavalt on paikse eluviisiga metsaloomad, vähem on avamaastikuloomi. Osa loomi veedab talve talveunes. Okaspuumetsade tüüpilised loomad ja linnud on pruunkaru, põder, ilves, orav, ahm, valgejänes, kobras, laanepüü, musträhn, mänsak, käbilind. Segametsade loomastik on sarnane okasmetsade loomastikuga. Lehtmetsade levinumad loomad on Euroopas metskits, hirv, metsnugis, halljänes. Põhja-Ameerikas lisandub neile skunk ja pesu- karu, Aasias kaeluskaru, vesihirv, vöötorav, ussuuri tiiger, amuuri roninastik.
inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-vahevöö ülaosa-vahevöö alaosa-välistuum-üleminekuvöö- sisetuu,
Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d. KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT
Res religiosae-esemed, mis on pühendatud maa-alustele jumalatele- matusepaigad, hauakääpad. c. Res sanctae-linnamüürid Rooma ümber, mis olid erilise õiguse kaitse all. d. KÕIK NEED ESEMED EI KUULUNUD KELLELEGI, SEEGA NIMETATI NEID KA res nullius divin iuris e. Res nullius humani iuris- need olid inimeste õõiguste järgi peremeheta asjad, mis võisid saada eraomandi objektiks. Vabaduses olevad metsaloomad- kinnipüüdmisega muutuvad püüdja omandiks.Peremeheta on ka res derelictae- mahajäetud, äravisatud asjad, kuid mitte lihtsalt kaotatud asjad. Neid võib leidja omandada. Rooma juristide töödes liigitatakse asju: 1. Kehalised-res corporales. Asjad, mida saab tajuda kompamise teel-quae tangi possunt. NT:maatükk, ori, tooga 2. Kehatud-res incorporales. Asjad, mida ei saa tajuda kompamise teel-quae tangi non possunt.NT
annaabi.ee 
